Ma ei tea kust see üllitis pärit on
aga ühel hetkel sattus selline võileib minu hammaste vahele.
Vaadates välimust ei saa kuidagi ilma ninakirtsutuseta seda vaadata, samas maitse on omapärane ja mõnele(minule) võib täitsa meeldima hakata.
Oluline koostisosa on siin hakitud roheline sibul. Ilma selleta tegema ei tasu hakata, samas võib ka murulauku edukalt kasutada.
Lisaks sibulale on vaja räim/ kilu tomatis konservi ja paari kuni kolme keedetud ja hakitud muna.
Kõik omavahel segada ja valmis ta ongi, ebamäärase välimusega võileivakate.
Leib pildil on omatehtud ja on tehtud meelega madal, sest selline viil meeldib lastele :)
3 kommentaari:
Ahh, milline nostalgialaks!!! :)
:)
See on see kui on lapsed, vaikselt hakkavad meenuma lapsepõlves saadud toidud. Tahaks lasta vähemalt proovida neid toite mida ise olen kunagi proovinud ja söönud.
Mulle meeldib suvel maal teha pühapäevahommikuks võileiva peale määrimiseks sodi nii, et möksin kokku - karbi sprotipasteeti, suuuuure peotäie murulauku, paar-kolm keedetud muna ja pisut majoneesi või võid (seda viimast siis juhul, kui munad alles soojad on, et kenaste ära sulaks). Nostalgialaksule lisaks saab vähese rahaga ära toita terve vahmiili.
Postita kommentaar