Crème brûlée ehk brüleekreem

Seda magustoitu olen plaaninud teha aastaid kuid pidanud keeruliseks :D

See ei ole nii.

Ei ole lihtsamat magustoitu kui munakreem. Arvatavasti on vähe magustoite mis on rammusamad kui see .. pean siin silmas siiski originaali ehk vahukoorega tehtud variante.



Tegemiseks on kaks võimalust vesivannil ahjus või pliidil . Viimast tegemisviisi eelistan ma kiiruse pärast teha  kuigi see võtab ka aega, sest eelistan  seda vesivannil teha.

Kuna tegemist alustasin hommikul  10 ajal ja süüa tahtsin hiljemalt kell üks siis tegin kausiga vesivannil pliidi peal.  Ahjus kulub aega valmistamisele rohkem ja lisaks kulub vormide täielikuks jahtumiseks ka veel hulk aega.
Koore kogus oli üsna suur, teadsin ette kuidas kõik tahavad rohkem kui üks vorm mahutab. Ma ei olnud valmis kasutama kogu kogust koorena vaid asendasin osa koorest piimaga .. järgmine kord siiski paneks vähemalt kohvikoore. Maitse piimaga pooleks tehes ei kannatanud niiväga kui oleks soovinud paksemat-kreemisemat saada ja kreemisus tuleb rasvasest koorest .



Kasutasin tegemiseks:

400 ml vahukoort
400 ml piima
1/2  vaniljekauna lahtikõigatult
4 kuhjaga spl suhkrut
10 keskmist või suuremat munakollast (kodukanadelt)

Kuumutasin koore-piima  segu koos vaniljekaunaga keemiseni kuid keema ei lasknud. Hõõrusin munakollased suhkruga kergelt vahtu kuumakindlas kausis(metallkausis).
Valasin peene nirena kuuma piima-koore segu munadele seda pidevalt segades.
Asetasin kausi potile kus vesi juba kees ja aega ajalt segasin kogu segu.
Kui muna-piima-koore segu paksenema hakkas segasin segu pidevalt. Segamiseks on algul hea vispel kuid mingil hetkel on lusikaga parem teha, sest näeb kuidas segu pakeseneb.
Põhimõtteliselt käib kogu kreemi tegu nagu kuumutatud jäätisesegu tegemine kuid siin on munakollaseid mitu korda rohkem ja risk muna tükiliseks tõmabamiseks tunduvalt suurem.
 Kui segu on muutunud selliseks vedela hapukoore sarnaseks  ja hakkavad tekkima esimesed imeväikesed terad tõstan kausi kiirelt külma vette(kraanikaussi olen eelnevalt lasknud külma vett) ja segan mõnda aega aktiivselt.
Jaotan kreemi kuumakindlatesse vormidesse ja panen külmakappi.
Täielikult jahtunud vormidesse raputan kreemi peale suhkrut nii et tekib kergelt valge kiht  ja lasen karamellistada :)

Kodune pastategu

Vahelduva eduga olen kodus teinud pastat pea aasta aga siia kirja panema pole jõudnud ning ega piltegi pole teinud.  
Kodune pastategu on nädalavahetuse rõõm kui kõigil on aega ja tahtmist kaasa lüüa. Kodus tehtud pasta on hoopis teise maitsega kui poest ostetud makaronid või värske pasta. Lisaks teadmine kuidas tehtud on ja mis täpselt sees on.
Alati annab maitseks panna seenejahu, pestot,kakaod, paprika- või spinatimahla. Lastele meeldib kodus tehtu  rohkem kui poe oma, lisaks tegemise rõõm. Tavaliselt jääb minu osaks taina kokkusegamine ja tükkideks jaotamine ning esimene rullimine. Hilisem rullimine ja otsustamine kui paksud või kui jämedad või kui pikad teha jääb juba laste otsustada.

Tegemise reegel on lihtne, sööja kohta 1 suurem muna ja 1 muna kohta 100 gr jahu, lisaks sorts (oliivi)õli. Kui teha kohe söömiseks st kogu tainas kasutatakse ära ühe söögikorraga ja kuivatada ei kavatseta pastat siis võib kasutada kõige tavalisemat nisujahu. Kui aga tahetakse kuivatada siis peaks kasutama durum nisujahu(saadaval igas suuremas poes). Kõik tuleb segada mikseri  tainakonksudega niikaua läbi kuni on näha, et mööda nõu serva on jäänud veidi jahu. Siis kallan jahu ja taina välja ning sõtkun kuni kogu jahu on muutunud  mõnusalt siledaks tainapalliks. Mõnikord kulub selleks 5 minutit, teinekord 15 minutit.Kõik oleneb munade suurusest, õli kogusest ja jahust. Kui kohe üldse ei ole jõudu, jaksu või tahtmist teen käed veega märjaks ja sõtkun edasi, kordan tegevust aga võimalikult vähe, sest muidu võib tainas liiga niiskeks muutuda. Kui tainast on moodustunud ühtlane pall panen kilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi. Külmkapis hoidmine aitab tainal paremini rullitavaks muutuda. Parem kui  tainas jääbkülma tunniks ajaks. Siis võtan välja ja jagan osadeks.

Tainatõki mida rullima hakkan surun alguses katega natuke õhemaks. Esimene rullimine on kõige laiema vahega mis pastamasinal olemas on ehk nr 7ga. Peale esimest rullimist voldin tainatüki kolmeks kokku(nagu lehttainasse võid pannes) ja rullin veel korra. Kui nüüd aega on siis kordan seda algust veel korra st voltimist ja rullimist kui mitte siis rullin teist korda niisama veel. Järgmine rullimene on juba nr 6ga . Niimoodi  rullin igakord kui numbrit vahetan kaks korda tainaplaadi läbi. Pasta õige välimus ja tekstuur sõltubki jahust, sõtkumisest ja rullimisest, kusjuures viimane tundub olevat kõige olilisem. Meie lemmikuks on saanud nr 3 kust õhemaks me enam tainast ei rulli. Pikkus on tavaliselt 30-40 cm, pikimad on olnud peaaegu meetrised. Viimased lastele väga ei meeldinud, sest neile meeldib iga üksik spagett suhu imeda :)   Tavaliselt teen kahele täiskasvanule ja kolmele põnnile neljast munast taina.



Valmis rullitud ja õige kujuga pasta panen soolaga maitsestatud keevasse vette. Ja vett potis on palju, peaaegu poole rohkem kui poe pastat keetes. Vajadust õli lisada pasta keeduveele pole, sest siiani ei ole midagi kokku kleepunud.
Koduse pastateo ainuke nõrk koht on kaste. Kaste tuleb teha valmis enne pasta tegu või tuleb piiduda ülilihtsa ja kiire lisandiga mis on tegelikult parem kui rikkalik tomatiga kaste.

Asjalik amps pühapäeva hommikuks ehk rikastunud vaesed rüütlid

Piisavalt hea, et teha teist pühapäeva järjest ja jagada teistega .

Vaja on:

aprikoosimoosi  - oli kodune ja hapukas, hea kui oleks paks)

1 karp maitsestamata toorjuustu

1,5 viilutatud saia või 2 tervet saia

5 väikest muna

 u 0,75-1 dl piima (võib-olla ka veidi rohkem, tegin silmamõõduga)

0,5 tl kaneeli-suhkrusegu

serveerimiseks:

kaneeli-suhkrusegu

aprikoosimoosi

pekoniviile

Toorjuust ja u 3 spl aprikoosimoosi segada omavahel.

Kui on sai mida saab ise viiludeks lõigata siis 2,5 cm viilud lõigata ja teha keskele pealt poolt sisselõige, et 1 teelusikatäis toorjuustu-moosisegu sisse mahuks. Kui kasutada viilutatud saia siis panna 1 tl segu kahe viilu vahele ja kergelt kokku suruda, ettevaatust - välja ei tohiks midagi suruda.

Kloppida lahti munad, lisada 0,5 tl kaneeli-suhkrusegu ja piim.

Saiaviile immutada u 3  sekundit mõlemalt poolt ja praadida kuldseks, hoida soojas.

Kui kõrvale pakkuda praetud peekonit siis praadida viimasena peekon.

Magusana pakkudes on hea lisaks moosile pakkuda juurde kaneeli-suhkrusegu. Peekoni juurde sobib suurepäraselt hapukas aprikoosimoos.

ps. magusat varianti võib teha ka ilma toorjuustuta st saiaviilude vahele panna lihtsalt 1 tl moosi.

Kevad, aed, mees ja köögitoimkond

Veel üks veidi teistsugune  toit mis on tehtud mõni nädal tagasi aga üsna mõnus oli ....  ee ... supp.

Otseselt tegemisest rääkida ei saagi, sest tegemise ajal olin ise õues. Kordamööda käisid lapsed küsimas kus midagi kasvab - nõges, naat, piparmünt, hapuoblikas ...
Tean, et supp sai supiks alles taldrikul st enne oli liha kerglt praetud, nõges ja muu roheline kergelt kuumutatud, makaron keedetud ..

Supis endas oli eelmainitud taimi, makaroni, suitsuliha, mugulsibulat, suhkruhernekaunu ja keedetud muna.

Päris hää oli ja sööks teinekordki ...

Porgandi-suitsukalasalat

Natuke teistsugune salat suitsukalaga kui tavaliselt harjunud olen. Aga mulle täitsa meeldis, kuigi lõhet teinekord ei paneks. Tundus natuke tugev selle salati jaoks.
Retsept on võetud namist

Vaja on:

300 g keedetud või konservitud porgandit
300 g suitsukala
2 keedetud muna
1 hapukurki või
õuna
1 sibulat või
50 g sibulat
tükike toorest juursellerit

Salatikaste:

200 g hapukoort
soola
suhkrut
1 tl vürtsikastet või
mädarõigast

Suitsukala puhastasin, porgandi nõrutasin, sibula ja muna  hakkisin peeneks. Kaste ained segasin omavahel ja valasin toiduainetele. Lasin enne serveerimist veidi seista.

Cannelle

Tegelikult ei oleks seda postitust vajagi aga ..  igaks juhuks meenutus, et ka seekord ei õnnestunud väga ilusa välimusega eksemplare saada :(

Maitse oli täpselt nii kui peab - väljast krõbe ja seest pehme.

Imelikul kombel ei tundunud nad seekord liiga magusad .

Retsept sama mis eelmisel korral st nami-namist retsept.



ps. kuigi nii mõnigi oli üsna tume siis kõrbenud maitset ei olnud.
küpsemisaeg oli 200 kraadiga 55 minutit
vorm silikoonist ja Farwell´ist ostetud.

Madeleine koogid mooniga

Pannes sahtlisse ühte koogivormi avastasin, et pole ammu oma madeleine vorme kasutanud. Lisaks on ikka veel liiga palju mooniseemneid ... seega oli otsus tehtud.

Kiire tegemine nii taina kui küpsetamise osas ja õhtuse tee või hommikuse kohvi kõrvale suurepärased.

Vaja läks:

2 muna (valged ja kollased eraldi)

100 gr suhkrut

200 gr jahu

1 tl küpsetuspulbrit

80 gr sulatatud soolast võid(või mage või+ natuke soola)

piima niiaplju et väga paks hapukoor oleks

moonilisand tainasse:

1,5 dl mooniseemneid

2 spl suhkrut

piima niipalju et paks hapukoor tekiks

Moonilisandi tegemiseks jahvatatda seemned 2-3 osas vana hea kohviveskiga peeneks, lisada suhkur ja piim ning segada ühtlaseks.

Taina tegemisel valged vahustada, kollased suhkruga vahustada. Munavahud omavahel segada, lisada moonilisand ning sulatatud jahtunud või ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Taina pakksust timmida piima lisamisega.

Küpsetada 220 kraadises ahjus 4 minutit ja 200 kraadises ahjus 4 minutit.

Sellest tainakogusest peaks saama u 32 madeleini. Vorme ei tasu servani täis panna.

Martsipanikattega tort

See tort peaks meenutama kübarat ... :)  .. aga kas meenutab ka?

Seekord siis tort kus vahel kohupiima-vahukooresegu 1 sidruni riivitud koore ja mahlaga. Katteks martsipan ja kaunistused joonistaud Dr Oetkeri sädeleva geeliga.

Biskviite tordis kahes mõõdus.

Torti iseenesest lihtne teha aga kaunistamine võttis u 2h ... ja päris hästi veel välja ei tulnud...

Kuna tahtsin katsetada veidi teistsuguseid biskviitpõhjasid siis oli selle tordi tegemisel kaks erinevat retsepti. Retseptid pärit raamatust Isuäratavad küpsetised(Varrak, 2004, lk 298) Alumine(suurem) põhi on tehtud võiga ja teine ilma võita aga nii, et munad on koos vahustatud. Ette ruttavalt- enam võiga biskviiti ei tee, lihtsalt ei meeldi see tugevus.

I biskviitpõhi

50 gr võid
2 muna
2 dl suhkrut
3 dl  nisujahu
2 tl küpsetuspulber
1 dl piima

Sulata rasvaine ja jäta jahtuma. Vahusta munad ja suhkur. Sega jahu ja küpsetuspulber  ning lisa munataignale.  Lisa rasvaine ja piim, sega kuni kõik ained on korralikult segunenud. Kalla taigen võitatud vormi. Küpseta 175 kraadises ahjus 40 minutit keskmisel siinil.
Kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi.

II biskviitpõhi 

4 muna
2 dl suhkrut
1 dl nisujahu
1 dl kartulitärklist
2 tl  küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkruga. Sega jahu, kartulitärklis ja küpsetuspulber ning lisa vahustatud munataignale ja sega hästi läbi. Kalla taigen võitatud vormi. Küpseta 175 kraadises ahjus 40 minutit. 
Kasutasin 20 cm läbimõõduga vormi.

Täidiseks kihtide vahele läks:

3 pakki vanillikohupiima(mitte kreemi)
 400 ml vahukoort
m1 sidruni peenelt riivitud koor ja mahl
200 ml piima + vaniljesuhkrut 1 tl
peaaegu 0,5l haput moosi(nt  pohlamoos)

Katteks:

200 ml vahukoort vahustatult
1 toru roosat martipani(päritolumaa Soome)
1/5 toru kollast martsipani(päritolumaa Soome)
dr Oetkeri sädelevat geeli
Schwartau martsipanilehed 5 tk

Lihtne keeks rosinatega

Mul on olemas keeksiretsept mis toimib ideaalselt juba üle 15 aasta. See sobib nii marmorkeeksiks kui rosinakeeksiks.

Seekord aga võtsin kätte kokaraamatu mis on aastast 1966. Selles raamatus on palju häid retsepte mis suurepäraselt toimivad.

Tuunisin retsepti, sest ei julgenud päris ilma vedelikuta siiski tainast kokku segada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõnus, üdsegi mitte kuiv ja parajalt magus.
Sobib väga hästi rosinakeeksiks aga marmorkeeksi ei teeks siiski sellest tainast.

vaja läks:

200 gr võid

180 gr suhkrut

4 suuremat muna(kollased -valged eraldi)

1/2  sidruni riivitud koor

1/2 - 1 dl piima

200 gr rosinaid

200 gr jahu

1 tl küpsetuspulbrit

Või vahustada suhkruga, lisada lahtiklopitud munakollased ja jätkata vahustamist kuni ühtlase massi saavutamiseni.

Lisada piim, maitseained ja küpsetupulbriga segatud jahu. Piimast algul lisada väiksem kogus vajadusel veel (nii, et mass oleks segatav mitte üks kuiv tainapall).

Rosinad segada 1 spl jahuga ja segada tainasse.

Viimasena lisada tainale tugevaks vahuks vahustatud munavalged ning segada ühtlaseks tainaks.

Küpsetada 180 kraadises ahjus u 50 minutit või kuni küpsetisse torgatud tikk jääb puhtaks st kook ei kleepu tiku külge.

Õunastruudel vol 2 ehk vana Viini õunastruudel

Seda retsepti olen näinud ja söönud juba hea mitu aastat tagasi. Retseptigi sain juba pea aasta tagasi, lõpuks aga proovimiseni jõudsin alles nüüd ja seda sellepärast, et nami-namis on järjekordne kooskokkamine nr 19 struudlid .

Originaal retsept on pärit Schloss Schönbrunn kohvik-retsoranist Residenz kus näidatakse mis ja kuidas täpselt teha :) ... aga seda retsepti olen veidi muutnud. Põhjuseks meie jahu ...

250 gr jahu(eeldatavalt veidi rohkem , nii 1 spl)

2 gr soola

50 gr muna(sobib M suurusega Selveri muna - vähemalt sobis kaalu poolest see minul)

100 gr leiget vett

20 gr õli

(0,5 tl äädikat - ei pea panema aga aitab paremini venida tainal)

Kõigist koostisosadest pehme tainas sõtkuda kuni annab laua ja käte küljest lahti. Kui vaja võib sõrme otstega veidi jahu juurde lisada(minul oli vajalik). Tainas palliks vormida ja õliga üle pintseldada ning 20-30 minutiks rahunema panna.

Tainas jahusel rätikul lahti rullida(ettevaatust et rätiku külge ei jääks), käeseljaga edasi venitada - tegelikult saab seda tainast ka ainult kätega venitades õige suurusega/paksusega tükiks venitada .

Täidis:

100 gr kuivatataud saiapuru

50 gr võid

saiapuru röstida võiga kuldkollaseks

160 gr peeneteralist suhkrut

10 gr kaneelipulbrit(ilma suhkruta)

suhkur ja kaneel omavahel segada.

160 gr rosinaid

sidrunimahla veidi

11oo-1200 gr puhastatud- tükeldatud hapusid õunu

sorts rummi õuntega segamiseks - soovi korral

Kõik ained omavahel segada.

Lahtirullitud tainale täidis peale panna ja ühtlaselt laiali ajada. Taignal paksud servad ära lõigata ja ettevaatlikult tainas koos täidisega kokku rullida. Struudel võiga pintseldada ja küpsetada 190 kraadises ahjus kuldpruuniks(kuldseks) küpsetada. Kohe peale küpsetamist uuesti võiga pintseldada ja katta rätiku või küpsetuspaberi ja rätikuga, lasta jahtuda.

Serveerida leigelt koos vaniljejäätisega.

ps. seda tainast annab väga hästi venitada, tegelikult parim tainaretsept mida kohanud olen.

Amaretto- šokolaadikreemiga stolle

Nimi ja koostisained nii isuäratavad, et ei suutnud loobuda tegemisest.

Maitselt hea aga minu jaoks liiga kuiv.

200 gr šokolaadikreemi(hea kui leiaks sellise mis on lõigatav)

500 gr jahu

2 tl küpsetuspulbrit

100 gr mandleid hakitult

1 tl lahustuvat kohvi

2 muna

125 gr suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

200 gr võid(175 gr ja 25 gr)

250 gr kohupiima

75 gr amerettini küpsiseid

2 spl amarettot

3 spl mandlilaaste

2 spl tuhksuhkrut

Šokolaadikreem panna külmkappi.

Jahu,hakitud mandlid, kohvi, munad, suhkur, vaniljesuhkur, kohupiim, veidi soola, küpsetuspulber ja 175 gr võid tükkidena ühtseks tainaks segada(köögikombainilgi oli parasjagu tööd sellega). Küpsised amaretoga pintseldada, kreem tükkideks lõigata(viilud).

Tainas ca 40x40 cm lahti rullida. Küpsised ja kreem tainale jaotada ja kergelt kokku suruda. Tainas kokku rullida ja stolleks vormida.

Küpsetada Küpsetuspaberiga kaetud plaadil 200 kraadises ahjus või pöördõhuga 175 kraadi 40-45 minutit.

25 gr võid sulatada ja määrida stolled , peale puistata mandlilaaste. Jahtunud stollele puistata peale tuhksuhkur.

Vormimine: valmis rulli ühest serva 3-5cm kauguselt pikkupidi käega vahe vahele ja see kitsam osa laiema osa peale kergelt suruda. Kitsas osa peab jääma kokku laiema osaga. Stollet võib sättida nii, et kitsas osa jääb peale st küljele jäädes vajub minul laiali või lahti põhiosast.

Amarettini

Minu eesmärk ei olnud teha neid küpsiseid lihtsalt söömiseks .... nad olid vajalikud ühe teise küpsetise sisse. Üritasin leida neid küpsiseid poest aga kas olin mina pime või neid ei olnudki, mina neid igal juhul ei leidnud.

Ääretult lihtsad teha ja veel lihtsam küpsetada.

Tegin siis nii:

200 gr jahvatatud mandleid

1,5 spl jahu

3 munavalget

6-9 tilka mõrumandliessentsi

100 gr suhkrut

Ahi sooja 150 kraadi juurde.

Jahvatatud mandlid 50 gr suhkruga ja jahuga segada.

Munavalged ülejäänud suhkruga kõvaks vahuks vahustada ja lisada ettevaatlikult segades mandlisegu.

Kahe teelusika abil tõsta pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Peaks tulema u 50 tk. Väga palju ruumi ei vaja - ei vajunud mul eriti laiali.

Küpsetada 15 minutit ja siis ahi välja lülitada ja lasta olla 1 tund. Vahepeal ahjuust mitte avada!

Cantuccini

Need küpsised on mind kummitanud kevad-talvest alates. Nüüd jõudsin tegemiseni - vorm, välimus ei tulnud eriti välja aga maitse oli sellegipoolest väga hea. Uuesti tegemisele lähevad nad kindlasti st tegelikult tegin kaks päeva järjest ja erinevate retseptidega. Esimesel päeva tehtud mandliessentsiga olid mõnusamad.

Cantuccinid chefkoch.de lehelt(pildil tumedam küpsetis):

175 gr mandleid

250 gr jahu

vaniljesuhkrut u 2 tl

180 gr suhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

1/2 pudelit mõrumandliessentsi(5-6 tilka)

noa otsaga soola

25 gr võid

2 muna

Jahu küpsetuspulbriga segada ja ülejäänud taina koostisained lisada ning ühtlaseks tainaks sõtkuda. Kooritud mandlid lisada viimasena st sõtkuda viimasena sisse. Tainas 30 minutiks külmkappi panna. Välja võttes jaotada kolmeks ja vormida kolm piklikku kangi pikkusega u 25 cm. Küpsetada 200 kraadi juures 15 minutit, võtta välja lasta veidi jahtuda ja lõigata 1 cm paksusteks viiludeks(enne ikka venduda, et küps oleks ) ning panna plaadile tagasi ning küpsetada veel 10 minutit.

Mandliküpsised "cantuccini" Nami-Nami lehelt:

60 gr toasooja võid

250 gr peenikest suhkrut

1sidruni või apelsini riivitud koor

2 muna

400 gr nisujahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

noaotsatäis soola

150 gr koorimata terveid mandleid

1 spl Vin Santo dessertveini

Valmistamine:
Hõõru või ja suhkur puulusikaga ühtlaseks, lisa sidruni- või apelsinikoor ning munad, klopi hoolega läbi.
Sõelu juurde jahu, küpsetuspulber ja sool, sega juurde terved mandlid ning dessertvein.
 Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga. Puista töölauale veidi jahu ning vormi tainast jahuste käte abil 3 piklikku pätsi, umbes 3 cm kõrged ja 5 cm laiad.
Tõsta tainapätsid küpsetusplaadile (klõpsa fotol!), jättes piisavalt ruumi pätside vahele, kuna need vajuvad küpsedes veidi laiali.
Küpseta 180kraadises ahjus umbes 20 minutit, kuni pätsid on läbi küpsenud ja pealt kuldsed.
Võta küpsetusplaat ahjust välja ning lõika veel soojad pätsid terava noaga 2 cm laiusteks tükkideks (proovi noaga n-ö mitte "saagida").
Tõsta saadud küpsised ettevaatlikult uuesti küpsetusplaadile ning pane taas 5-10 minutiks ahju.
Valmis küpsised on keskelt kreemikaskuldsed ning servadest kuldpruunid.

Kirsi purukook

Seekord siis veidi tesistsugune purukook. Kui korralikult jahtunud on ja 24 tundi pärast küpsetamist süüa siis on päris hea. Selle koogi kohta võib öelda, et tüüpiline sakslaste kook. Nemad kiidavad selliseid kooke väga - minu jaoks veidi liiga magus(leigena süües). Ja veel, jahtunud peab see kook olema, sest muidu valgub laiali :) Puru on mõnudega krõbe - see oli selle koogi juures parim(lõigata polnud aga üldse hea)! Pilt tehtud leigest koogist ..

Retsept siis selline:

 

u 750 ml kirsse või 720 ml kirsikompott(mida rohkem kirsse seda mõnusam tegelikult)

1 pakend vaniljepudingit (ikka see keedetav, nt RUF)

240 gr suhkrut+ 40 gr suhkrut pudingisse

400 gr jahu

u 3 tl vanillisuhkrut

1 väike tl küpsetuspulbrit

noaotsaga soola

1 suur muna(või 2 väikest - originaalis 2 munakollast hoopis)
250 gr võid

kaunistuseks 1 tl tuhksuhkrut

 

 Värsketel kirssidel kivid eemaldada ja see vähene mahl kokku koguda ning võtta vett ni,i et kokku saaks 450 ml vedelikku.

Võtta tass ja pudingupulber suhkru , 6 spl vedelikuga segada(vedelik võtta sellest väljamõõdetud vedelikust).

Potis välja mõõdetud kogus vett keema ajada, lisada kirsid ja keeta niikaua kuni vedelik on parjalt punane(5-10 minutit).

Segada juurde vees lahustunud pudingupulber ja lasta keema.

Pott võtta pliidilt(segada juurde vanillisuhkur) ja lasta jahtuda, aeg-ajalt segades.

 Sama jutt kehtib ka kompotikirsse kasutades aga selle vahega, et kompotikirsse ei tule keeta - panna lihtsalt koogile ja vedelikukoguse saab enamikus kompotivedelikust.

Koogi jaoks segada kokku kõik ülejäänud ained, väljaarvatud tuhksuhkur.

 Mugav on tainas teha valmis mikseri taignakonksudega.2/3 purust vormi põhja ja äärtele, sinna peale kirsipuding koos kirssidega ja ülejäänid 1/3 purust kõige peale.

Põhjaks ja servaks läinud puru võiks kokku suruda.küpsetada 175 kraadises pöördõhuga ashjus 35-40 minutit. Ilma pöördõhuta 200 kraadises ahjus sama aeg.

Serveerides võib aga ei pea juurde pakkuma vahukoort(ise ei tenud seda ja tegelikkuses ei teeksi aga võib kui soovi on..)

Koogi peal olevad kirsid on lisaks ettenähtud kirssidele ja pandud eraldi puru peale.

Kook on tehtud 26cm läbimõõduga vormis. Parem oleks kasutada 29cm läbimõõduga vormi sama koguse taignaga.

 

Hapupiimapannkoogid

Igaüks teeb isemoodi hapupiimapannkooke. Kas need ka niihead on kui need mida vanaema kunagi lapsepõlves tegi seda teab juba igaüks ise ...

Mina leidsin enda jaoks sobiva taigna ..

1l keefiri või petti

2-3 muna

noaotsaga soola

u 2 spl suhkrut

u 7-8 dl jahu

1 tl soodat

Mina klopin munad lahti vedelikus ja lisan soola ja suhkru ning siis jahu ja sooda. Lasen taignal u 10-15 minutit seista ja hakkan siis praadima. Tainas peab olema selline hapukoore paksune või veidi paksemgi ja pannile ei tasuks panna liiga paksult.

Sellest kogusest mis antud saab üsna palju pannkooke. Viimane kord panin viimasele kolmandikule tainast mustikaid sisse(u peotäie). Hapud olid need mustikad ja veidi raske oli neid pannkooke praadida aga kordamisele lähevad kindlasti.