Kaks ühes ehk Suvikõrvitsapirukas ja Hakklihapirukas

Kiire, lihtne ja veelkord kiire ehk ka ahjus küpseb kiiresti.  

Vaja läks lehttainapirukale:

1 plaat lehttainast 0,5kg pakist

100 gr kodujuustu

1-2 spl head majoneesi 

150 gr riivitud juustu 

3-4 keskmist küüslauguküünt  

natuke soola 

õhukesi suvikõrvitsaviile niipalju, et kataks juustumassi

näpuotsaga riivitud juustu katteks suvikõrvitsale veidi enne valmimist

Lehttainaplaat (tegelikult mõlemad) pikemaks ja veid laiemaks rullida, no umbes poole ahjuplaadi laiuseks. Servad u 1 cm kauguselt terava noaga peaaegu lõpuni lahti lõigata.  Kodujuust, majonees ja riivitud juust ning pressitud  küüslauk kokku segada, katta lehttainaplaat juustu-kodujuustumassiga, katta õhukeste suvikõrvitsaviiludega. Peale puistata veidi soola. 

Vaja läks hakklihapirukale:

teine plaat lehttainast 0,5 kg pakist 

veidi õli 

3-4 keskmist küüslauguküünt 

soola 

pipart

veidi tomatikastet või head ketšupit

majoraani, organot  

1-2 tomatit

Küüslauk hakkida ja kuumutada kergelt õlis, lisada hakkliha, maitsestada soola,pipraga ja praadida läbi. Lisada ketšup. Hakkliha panna rullitud tainaplaadile ning puistata peale hakitud maitserohelist ning kaunistada tomativiiludega.
Mõlemad pirukad küpsetada koos suurel ahjuplaadil 205 kraadises ahjus kuldseks. Veidi enne ahjust välja võtmist lisada suvikõrvitsa pirukale riivitud juustu. 

Kleepuv, nätske ja magus ehk puding iirise kastmega

Midagi tõeliselt magusat tõelisele magusasõbrale.  

Tagantjärele võib öelda, et põhiline maitse mis meelde jääb on karamell ja aimdus, et midagi oli veel ..

Teha on lihtne ja võib kuuluda argiõhtusse kui vaid tahtmist on ning ahju ei vajata soolase toidu jaoks. 

Retsept on pisikeste mugandustega BBC Olive juuli numbrist. 

Vaja on :

170 gr võid

170 gr tumedat, pehmet pruuni suhkrut 

2 muna 

170 gr isekerkivat jahu (jahu + natuke noa otsaga küpsetuspulbrit - 1/4 tl on juba palju)

90 gr datleid

40 gr pähkleid/ mandleid

kaste serveerimisks:

300 ml vahukoort

130 gr heledat pruuni suhkrut või 55 gr tumedat pruuni suhkrut ja 30 gr heledat siirupit 

Pane ahi 180 kraadile( pöördõhk) või 200 kraadile sooja. Määri nt muffinipanni augud võiga ja jäta ootele, kui vormi mahub 150 ml siis oleks vaja 6 vormi(muffinipanni augu maht oli 100ml). Vahusta suhkur ja pehme või kuni mass on õhuliselt vahus, lisa munad. Sega läbi ja lisa jahu ning viimasena peeneks hakitud pähkild ja datlid. Mugavam on pähkleid ja datleid purustada saumikseri  hakkimistopsis. 

Pane muffinipann sügavamale ahjuplaadile ja vala plaadile vett niipalju, et 2/3 muffinivormidest oleks vees. Küpseta 40 minutit. 

Kaste jaoks aja keema vahukoor koos suhkruga, lase veidi keeda ning jäta jahtuma. Enne serveerimist soojenda kastet . 

Kaks ilma kolmandata on igav ehk martsipani-mustikakook

Hetkel tundub see viimaseks mustikakoogiks jäävat sel nädalal  - mustikad said otsa ja küpsetuspulbrit ei ole ka enam kodus  ja puhkuse ajal ei ole ma nõus käima  iga päev poes.

See kook on parim mida üle pika aja teinud olen ja kindlasti läheb kordamisele nii mustikatega kui ka õuntega mis on originaal minu jaoks ... siinkohal tänud Thredahliale  selle imemaitsva retsepti eest !
Ja veel, kook kuulub oma maitselt nädalavahetusse kuid tegemiselt argiõhtusse .. 

100 gr Odense martsipani 

3 muna

160 gr suhkrut

180- 200 gr jahu 

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl vaniljesuhkrut 

1 dl piima

50 gr võid sulatatult

1-2 klaasi mustikaid

Suhkur vahustada munaga, lisada martsipanitükid või riivitud martsipan (Odense on piisavalt pehme, et seda mitte riivida). Jahu segada läbi küpsetuspulbri ja vaniljesuhkruga. Muna-suhkruvahule lisada piim ja sulatatud või ning viimasena jahu. Segada läbi ja valada võiga määritud koogivormi - kui oled kindel vormi vedeliku pidavusele siis pole vaja vooderdada küpsetuspaberiga. Viimasena puistata peale mustikad ja panna küpsema 200 kraadisesse ahju.  Küpsetada kuni on kuldne u 25-30 minutit.
Vormi läbimõõt sel korral oli 24 cm.  Kui mustikad tunduvad (liiga)mahlased siis võiks mustikate kogust vähendada st mitte kahte klaasitäit panna.

Mustikakook halvaaga

Kui mustikad siis mustikad ehk  järgmine kook ..

Halvaad kasutan tavaliselt küll õunakoogiga kuid ka siin oli hea. Maitse on vaevu aimatav kuid annab parajas koguses magusust. 

Säästmaks ennast ja peret magusasöömisest on seegi kook  pisavalt väike, et otsa saada ühe õhtuga .

Vaja läks:

 põhja tegemiseks 

100 gr võid

200 gr jahu

1 muna

täidiseks

200 gr halvaad 

u 400 ml mustikaid

2 spl suhkrut 

 katteks

150 gr jahu

60 võid 

60 gr suhkrut 

Segasin kokku jahu,  või ja muna ning  surusin saadud läikiva taina klaasist vormi põhja ja külgedele. Panin vormi külmkappi niikauaks kuni purustasin saumikseri hakkimisnõus halvaa(enne olin ka põhja taina selles valmistanud).  Katsin halvaaga koogipõhja ja lisasin mustikad. Segasin purukatteks jahu, või ja suhkru ning puistasin saadud puru mustikatele. Küpsetasin kuni servad ja puru olid kuldsed.
Lisandiks sobib nii vaniljejäätis kui kergelt magus vahukoor - kõik sõltub sööjast, sest ise eelistasin pigem tassi head kohvi. 

Lihtne mustikakook

Selleaastane esimene mustikate korjamine  on juba ununenud kuid koogini pole kuni tänaseni jõudnud - see viga on nüüd parandatud.
 Tegin ülimalt lihtsa ja argiõhtuse koogi .. kui seda vaid õhtuni jaguks (2/3 sai otsa esimese 15 minutiga mis kook ahjust väljas olla sai).

Vaja oli :

1 pakk Vilma juubelitordi pulbrit

1 dl jahu

200 ml vett

u 3-4 spl õli

1,5 klaasi mustikaid e 300 ml

Jahud omavahel segada, lisada vedelikud ja ühtlaseks segada. Valada parajalt paks tainas küpsetuspaberiga vooderdatud  vormi ja puistata peale mustikad, lisaks u 1 spl suhkrut. Küpsetada 200 kraadises ahjus u 30-40 minutit(sõltub vormist ja ahjust)

Banaani-maasikajäätis

Kui jäätis siis jäätis ja selle postituse kasuks aitas otsustada suvi ja lapsed kes võiks vist lõpmatuseni jäätist süüa. Tõeliselt banaanine jäätis kus maasikale on jäetud vähe võimalusi.

Seekord veidi lahjem variant võrreldes eelmise retseptiga :

 

400 ml kondenspiima

200 ml vahukoort 

200 ml kohvikoort

u 1 dl maasikapüreed

2 hästi küpset banaani püreena

Kõik koostisosad peaksid olema külmkapikülmad. Segan kõik omavahel kokku ja lasen jäätisemasinal teha oma tööd. Kui ei ole soov süüa pehmet jäätist võiks valmis jäätise u 2 tunniks külmutusse panna. 

Seda jäätist võib ka ilma masinata teha, kuid soovitaks siis mõned korrad läbi mikserdada külmumise ajal. 

Astelpajujäätis

See retsept sobib nii jäätisemasinale kui neile kes masinat ei kasuta.  Kogused on käepärased ehk midagi ei jätnud topsi- karbi põhja. Hoiatada võiks vaid selle eest, et palju korraga süüa ei suuda ja kalorite arvestajatel ei tasu edasi lugemisega minna .. :)

 

Kõik koostisosad olid külmkapi temperatuuril

400 ml vahukoort

400 ml magusat kondenspiima

u 200 ml astelpajupüreed

 Segasin kõik omavahel ja panin jäätisemasinasse. Tõstsin masinast karpi ja sügavkülmikusse ning serveerisin u 3 tunni möödudes.

Limonaad estragonist

Võin julgelt öelda, et meie pere üks lemmik maitsetaimi on prantsuse estragon .
 Pikka aega enne kui selle taime omale aeda istutada saime kasutasin sakslaste kuivatatud varianti -see oli hea, kuni tekkis võimalus võtta oma peenrast oks.  Meie aias kasvav variant ei olevat küll nii mahlane ja krõmpsuv kui Gruusias kasvav kuid siiski parem kui vene estragon mille maitse ei erine tavalise rohu maitsest .. 

Meie praegune ja arvatavasti lapsepõlvest kaasa tulnud lemmik limonaad on tarhun - mõnusalt roheline ja põneva maitsega.  See limonaad tekitas mõtte -  kas õnnestuks ka kodus midagi sarnast järgi teha ..

6 dl vett

2 dl suhkrut

4-5 u 20 cm prantsuse estragonioksa *

Vesi suhkruga keema ajada ja lasta keeda kuni u 1/3 vedelikust on ära keenud, see võtab aega 20-25 minutit. Siis lisada pooled estragonioksad ja vaikselt keeta veel 5 minutit. Lasta jahtuda. Mõne tunni mõõdudes võtta oksad siirupist ja panna asemele ülejäänud oksad nind panna siirup jahedasse ning hoida 1-2 päeva. 

Joogiks võib kasutada juba peale keedetud okste eemaldamist kuid maitse on siis nõrgem. Parem oli maitse ja värv paari päeva möödudes. 

Soovi korral võib lisada ka veidi sidrunimahla kuid .. siis jääb estragoni maitse varju. 

Kindlasti serveerida jääga.
Gaasiga vee lisamine eriti midagi limonaadile juurde ei andnud .. aga see on juba maitse küsimus.

Keetsin valmis suurema koguse estragonisiirupit mida säilitan puhtas steriliseeritud pudelites külmkapis .. ega nad seal kaua seista saa :)  Lastele meeldib see jook rohkem kui poest ostetu.

* prantsuse estragonil on tugev iseloomulik maitse mida vene estragonil ei ole ja viimasest ei saa kahjuks seda jooki teha. Ja ostes estragoni taime tasub meeles pidada, et ka väikesel taimel on estragoni maitse olemas - vanusega ei lisandu maitset :)

Kui ideed otsa saavad ehk küülik kuuseokkasiirupi ja estragoniga

Lihtne ja mugav ning vägagi hea, ainukeseks tingimuseks on kuuseokkasiirupi olemasolu. Võib öelda, et kõik peale soola ja suhkru mis siirupisse keetsin on oma aiast võetud.

Maitsestamiseks läheb vaja 

u 0,75 dl kuuseokkasiirupit

4-5  u 20 cm pikkust prantsuse estragoni oksa

veidi soola

u 0,75 dl vett

Kasutasin seekord küüliku jalgasid täies ulatuses ja nende kaal oli kokku veidi üle 1,2 kilo. Panin liha ahjuvormi ja niristasin peale siirupi ning tükkide vahele panin estragonioksad, lisasin viimasena ka veidi soola. Katsin pealt fooliumiga millele torkisin hulgaliselt auke. Küpsetasin 200 kraadises ahjus alumises osas u 2,5 tundi . Vahepeal küpsesid ahjus ka pärmitainast peekonipirukad. Serveerisin riisiga mis tundus olevat täpselt õige.

Vol 2 aknalaud ..

Viimasest postitusest on möödas juba rohkem kui kaks kuud ... uskumatu aga tõsi!

Olen vahepeal jälginud taimede kasvamist, jäänud ilma osadest tomatitaimedest ja  vahetanud välja Kekkilä mulla millesse istutasin pisikesed tomatitaimed ning vaadanud kuidas taimed saavad uue elujõu ..  Kekkilä mullal hakkasid arenema pisikesed pruunid nõgusad seened. Hetkel nende kodulehelt seda mulda ei leidnud kuid Horteses oli see eelmisel nädalal 30L kotina täitsa müügil(internetis pole täielik kogu kaup esindatud) :( , kotil olnud üks neljast pildist oli kurgipilt.

Viisin oma pisikesed tomatitaimed kasvuhoonesse 30 aprillil kuid pottidesse pole neid veel istutanud.

Päev hiljem panin maha erinevad kõrvitsad ja melonid - vaataks mis välja tuleb..

kollane melon Yello Canarian

kollane melon Ananas

melon Petit gris de Rennes - hea, oranž viljaliha ja magus

arbuus Sugar Baby - hea oli

kurk avamaale Dirigent - üks lemmikutest koos Melody´ga

kasvuhoone poolpikk kurk Giganta - seeme oli aastast 2008 aga idanes suurepäraselt :)

suvikõrvits Goldena - pakist on jagunud seemneid mitmeks aastaks, kannab hästi

triibuline suvikõrvits Tapir - ostsin paar aastat tagasi koos Goldenaga kuid Tapiri idanevus on sel aastal 0 :( . Meeldib rohkem kui rohelise koorega sordid.

suvikõrvits Rondo de Nice - ümar kuju ja uus sort meie peenral

kõrvits Summer Ball - uus meie aias, ümar kuju ja põõsasvorm

kõrvits Centenaar - olen väga rahul selle sordiga, marineerimiseks täpselt see õige kollane :)

muskaatkõrvits pudelikujuga Nohel Garden´i seeme- paar suve tagasi ei tahtnud meil kasvada ..

muskaatkõrvits Waltham Butternut  - uus, prooviks ja testimiseks , sest eelmine sort/seemned ei tahtnud meie aias kasvada .. lihtsalt jonni pärast proovin :)

kõrvits Potimarron - uus-vana seeme, vaatame mis välja tuleb ..

Oh, tean et olen liiga palju seemneid maha pannud(igat taime on 3tk), tean, et pean tegema ühel hetkel valiku ning osad taimed  kas loovutama või minema viskama .. aga täna veel sellele ei mõtle.

Aiast ka veidi :

tegin eelmisel aastal oma mandlipõõsale siiski liiga tugeva tagasilõikuse :( ja pean leppima väga väheste õitega sel aastal . Pilt on tehtud pea 3 aastat tagasi , eelmiseks aastaks olid kõik oksad nii kõrged nagu kõige pikem oks fotol .
Siit ka üks pakkumine: oleks ära anda/vahetada mandlipõõsa noori taimi .

Sel kevadel lõikasin tagasi ka ebajasmiini mis nüüd jätab meid oma ilusatest topeltõitest ja lõhnast suvel ilma - pole midagi teha kui õigel ajal kui põõsas veel pisike oli ei taibanud tagasi lõigata et saaks tihedamaks kasvada  ..

Aknalaud, nimesildid ja kookostabletid ehk uus potipõllundushooaeg algab

Sel aastal proovin panna kirja kõik mida maha panen või mis taimed ise ette kasvatan.

Alguse tegid paprikad, chilli,tomatid ja porrud. Viimased on küll veidi hiljaks jäänud kuid mitte niipalju, et neid enam panna ei võiks.

03.03.12

Tomatitest panin kasvama järgmised sordid:

Venus - rõdutomat, oranž

Vilma- rõdutomat, punane

Perun - pirnikujuline kollane väike tomat, kasvab kõrgeks, kannab kaua ja palju. Seeme aastast 2004 :)

Red Cherry - kirsstomat, kõrge 

Idyll - punane kirsstomat, mõnus, meeldib veidi rohkem kui red cherry

Maike - punane , madal . Ei ole varem kasvatanud..

Boloto - roheline suur tomat. Olen paar aastat tagasi rohelist suurt kasvatanud ja meeldis kusjuures väike roheline ei ole nii hea . Selle sordi kohta avaldan arvamust alles sügisel.

Apelsin - vene seeme, müüja pakkus kui soovisin mida klassikalist ja head .. hinnangu saan anda sügisel  - oranž, peaaks sobima neile kes tomati hapet ei talu hästi,taim on  kõrge , vähe seemneid .

Monymaker - minu jaoks klassikaline tomat, punane ja keskmise suurusega tomatid

Faworyt - ämma toodud seeme ja tema üks lemmikuid - roosakas suur lihatomat.

Purpel Ukraine - piklik ovaalsed lillakasroosad tomatid, mõnusalt maheda maitsega.

Red Zebra - ilusad triibulised ümarad tomatid, sobiksid suurepäraselt transportimiseks kui vaid oleks kuhu viia :)

Red Cluster Pear - punane kirsstomat, kuid tomatid ei asetse  piki rootsu vaid suure hargneva  kobarana.

Paprika ja chilli mis potti külvasin:

Oda - must paprika , hinnangu annan alles sügisel

Eva - sobib ka varjulisse kohta avamaal - punane paprika, hinnang alles sügisel

Topgirl - mõnus pisike punane , väga mahlane ja hea tugeva maitsega

Etiuda - oranž maguspipar , tõeliselt paksuseinaline paprika, mõnusalt mahlane ja tugeva maitsega

Jamaican Bell  - midagi katsetamiseks ehk välimus on põnev. See oli ost mida polnud vaja kuid ..  ja veel -  seemneid pakis on ülivähe :(

Campus- porru, hea hooldus tagab jämeda ja pika valge varreosa.

Ostsin musta piparmündi .. mida iganes ka see tähendab, leheservad olid kergelt punakas lillakat tooni, müüja sõnul elab meie kliimas ka talved õues üle. Lisaks ostsin ka basiiliku Blue magic - proovime suuremaks kasvatada ja vaatame mis tuleb taimest ..

04.03.12

külvasin potti:

Würz- Taketes - söödav, asendab teatud määral saksa estragoni, õitseb väga hästi

Stevia - mu teise poole selleaastane katsetus :)

Sidrunhein - kaks aastat katsetatud ja natukene ka maitseks saadud, kuid tahaks rohkem ja suuremaks kasvada võiks taimed

Kreeka oregano - uued seemned, pole varem kasvatanud

Majoraan -  eelmine aasta jäi vahele ja tundsin puudust, suvel tihti kasutatav ürt. Lisaks kuivatan ise oma aia taimi talveks

Petersell, siledaleheline- alati oma kasvatatud taimed, kähara seeme tuleb veel osta

Basiilik, suureleheline - mõnes kohas nimetatud ka "salatbasiilik" , peaks olema mahedamaitseline

Küüliku sadul Provence mõjutustega punaveini kastmes kuuele

Ma ei tea kas asi on minus või ei, aga tegelikult ei ole vist eriti palju retsepte küülikulihast eesti keeles. Ja kui päris aus olla siis ei ole ma suutnud ka inglise keeles kuigipalju resepte leida .. arvatavasti olen otsinud valest kohast. Olemas on küll metsjänese retsepte(Inglismaa, Itaalia retseptid) aga need on siiski natuke teise looma jaoks. Metsjänes on oma maitselt tugevam ja rohkem "iseloomuga" kui küülik. Kana retsepte võiks ju kasutada aga tahaks midagi mis on tõesti küülikule ..

Midagi uut, natuke teisem maitse kui varasemad küülikutoidud. Hea oli, on kindlasti üks lemmikuid.
Põhilisteks maitseandjateks olid punane vein, oliivid ja Provence ürtide segu .

Potti läks:

6 küülikusadulat

3-4 spl õli

2 keskmist sibulat

1 -2 keskmist paprikat kuubikuteks lõigatuna

15- 20 küüslauguküünt (mitte suured,oma kasvatatud)

u 1 spl Provence kuivatatud ürtide segu (poes valmiskujul saadaval)

3-4 keskmist tomatit viiludena

punast veini u 0,5 l

u 250 ml puljongit

1 purk rohelisi (musti, või mõlemaid) oliive

soola, musta pipart õige natuke, sest vein ja ürdid tegi

suitsutatud paprikat noa otsaga

Sadulatükid pruunistada potis kergelt õlis. Lisada sibul, küüslauguküüned ja paprikakuubikud. Ürdid puistata liha ja köögiviljade peale ja segada veidi. Lisada tomativiilud ja vein. Lasta veinil keema minna ja lisada puljong. Puljongit peaks niipalju olema, et peaaegu katab liha. Lisada veidi soola ja musta pipart. Katta pott kaanega ja lasta haududa 1,5-2 tundi - sõltub kui noor või vana küülik on. Vein ei lase nii kiiresti pehmeks haududa. Umbes 20-30 mintutit enne hautamise lõppu lisada nõrutatud oliivid.

Serveerida ahjukartuli või keedetud kartuliga.

Byron´i kartulid

Mulle anti vihje, et võiks olla selline toit .. njahh.

 Tore ju kui soovitakse midagi aga siis võiks anda ka kindla retsepti. Kiire guugeldamine andis tulemuseks vähemalt neli erinevat tegemisvõimalust.

Valisin mugavaima - tuli välja, et see pole see mida silmas peeti kui "tellimus" lõunaks anti :)

Aga maitse oli hää ja tegemine ülilihtne ning mis peamine - maitseaineid on väga vähe.

Seekord tegin nii:

aurutatud koorega kartuleid u 900 gr(kooritult 800 gr)

100 gr hapukoort

soola

värskelt jahvatatud musta pipart

parmesani või Gruyère juustu

Koorega kartulid aurutada(või ka keeta), korida ja kahvliga väiksemateks tükkideks teha. Maitsestada soola ja pipraga ning lisada hapukoor. Vormida pätsid ja praadida. Praetud pätsid panna ahjuvormi ja panna peale riivitud juustu veidi ning küpsetada grilli all kuni juust sulama hakkab.
Serveerida iseseisva toiduna koos salatiga või lisandina liha kõrvale.

Kevad läheneb ehk algab uus hooaeg aias ja metsas

Eelmisel aastal magasime maha vahtramahla aja. Sel aastal enam mitte :) .

Uskumatult magus ja hea, oleks vaid rohkem seda mahla . Kasemahl on nagu vesi ilma maitseta kui vahtramahla maitse veel suus ja mõtteis on.

Meekook maasikatoormoosiga

Igatsus suve järgi on suur ja vajadus maiustada veel suurem .. aga midagi väga rammusat ei tahaks. Kuidagi tuleb need magusad ja rammusad maitsed peita .. ja mis oleks parem kui suvise maitsega maasikatoormoos :)

Seekordne meekook on tehtud poole kogusega allolevast retseptis, sest teise poole tainast tegin tavalise meekoogina ehk poolitasin valmisküpsetatud plaadid ... 

5 suure kuhjaga spl mett

3 suurt muna
220 gr suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soodat
noa otsaga soola
u 180 võid
u 700 gr jahu


1,5 kg e 3 pakki 20% hapukoort (parem oleks 30%)
suhkrut maitse järgi (u 3 spl)

Sulatasin või ja mee mikrolaineahjus nii, et mesi muutus kuumaks. Vesivannil segasin soola,suhkru ja munad kuni vaht oli kreemjas siis lisasin või-meesegu. Segasin läbi ja lisasin sooda. Küpsetuspulber oli juba jahuga segatud kokku. Kui munavaht ja või-meesegu segunenud on tõstan  kausi vesivannilt ja segan jahu sisse.  Lasen segatud tainal veidi seista ja jaotan võrdseteks osadeks ning rullin vastavalt soovile piklikuks või ümaraks ja küpsetan 4-6 minutit 195 kraadises ahjus. Kokku küpsetan 7 plaati, ühe neist plaatidest purustan saumikseriga et saaks pealmiseks kihiks peale puistata.

Kui plaadid on küpsetatud ja jahtunud panen kihiti hapukoorega ja iga kihi vahele lisan maasikatoormoosi.

Kook on lahe ja kerge oma maitselt.

Meie saime koogi ära söödud samal päeval kuid arvan,  selle säilivus on lühike sest hapukoor ja toormoos ei saa kaua omavahel läbi ehk moos läheb käärima ..

Crème brûlée ehk brüleekreem

Seda magustoitu olen plaaninud teha aastaid kuid pidanud keeruliseks :D

See ei ole nii.

Ei ole lihtsamat magustoitu kui munakreem. Arvatavasti on vähe magustoite mis on rammusamad kui see .. pean siin silmas siiski originaali ehk vahukoorega tehtud variante.



Tegemiseks on kaks võimalust vesivannil ahjus või pliidil . Viimast tegemisviisi eelistan ma kiiruse pärast teha  kuigi see võtab ka aega, sest eelistan  seda vesivannil teha.

Kuna tegemist alustasin hommikul  10 ajal ja süüa tahtsin hiljemalt kell üks siis tegin kausiga vesivannil pliidi peal.  Ahjus kulub aega valmistamisele rohkem ja lisaks kulub vormide täielikuks jahtumiseks ka veel hulk aega.
Koore kogus oli üsna suur, teadsin ette kuidas kõik tahavad rohkem kui üks vorm mahutab. Ma ei olnud valmis kasutama kogu kogust koorena vaid asendasin osa koorest piimaga .. järgmine kord siiski paneks vähemalt kohvikoore. Maitse piimaga pooleks tehes ei kannatanud niiväga kui oleks soovinud paksemat-kreemisemat saada ja kreemisus tuleb rasvasest koorest .



Kasutasin tegemiseks:

400 ml vahukoort
400 ml piima
1/2  vaniljekauna lahtikõigatult
4 kuhjaga spl suhkrut
10 keskmist või suuremat munakollast (kodukanadelt)

Kuumutasin koore-piima  segu koos vaniljekaunaga keemiseni kuid keema ei lasknud. Hõõrusin munakollased suhkruga kergelt vahtu kuumakindlas kausis(metallkausis).
Valasin peene nirena kuuma piima-koore segu munadele seda pidevalt segades.
Asetasin kausi potile kus vesi juba kees ja aega ajalt segasin kogu segu.
Kui muna-piima-koore segu paksenema hakkas segasin segu pidevalt. Segamiseks on algul hea vispel kuid mingil hetkel on lusikaga parem teha, sest näeb kuidas segu pakeseneb.
Põhimõtteliselt käib kogu kreemi tegu nagu kuumutatud jäätisesegu tegemine kuid siin on munakollaseid mitu korda rohkem ja risk muna tükiliseks tõmabamiseks tunduvalt suurem.
 Kui segu on muutunud selliseks vedela hapukoore sarnaseks  ja hakkavad tekkima esimesed imeväikesed terad tõstan kausi kiirelt külma vette(kraanikaussi olen eelnevalt lasknud külma vett) ja segan mõnda aega aktiivselt.
Jaotan kreemi kuumakindlatesse vormidesse ja panen külmakappi.
Täielikult jahtunud vormidesse raputan kreemi peale suhkrut nii et tekib kergelt valge kiht  ja lasen karamellistada :)

Õunakook pärmitainapõhjal

Kindel nostalgia.

Kusjuures ei ole häid ega halbu mälestusi vaid lihtsalt mälupilt pärmitainaga koogist. Kust see pilt silme ette jäi ei tule kuidagi meelde. Igal juhul saavad minu lapsed esimest korda magusat plaadikooki mille põhjaks on pärmitainas. 

Tegelikuks ajendiks oli aga töönädalaalõpus söödud õunakook pärmitainast põhjal  - hää oli aga kripeldama jäi õun. Ma ei suutnud aru saada kas oli kasutatud värskeid õunu või mitte. Kahtlustan, et mitte :) ja lisaks superhea põhi oli, nagu ikka selle tegija puhul.  Kõrvalepõikena - lihapirukad olid ka väga hääd aga maitse oli põnev. 

Koogi tegemiseks oli vaja:

300 gr jahu

200 ml vett

2 tl kuivpärmi

1 muna

50 gr pehmet võid

2 spl suhkrut

1- 1,5 dl õunamoosi

10- 12 kompotiõuna viilutatult

120 gr jahu

100 gr martsipani

50 gr suhkrut

60 gr võid

Valmistada pärmitainas ja suruda peale kerkimist laiali suurele ahjuplaadile. Peale panna õunapüreed ja kompotiõuntest lõigatud parajalt õhukesi viile.  Õuntele puistata peale puru mis on tehtud jahust, martsipanist, suhkrust ja võist saumikseri hakkijaga.

Tähelepanekuid:
Lapsepõlvemälestused sellest, et kompotiõuntest tehtud kook on ...  hmm,  ei ole üldse õige. Väga head olid need õunad selles koogis. Ok, kompott oli tehtud üsna hapudest õuntest kokku ploomidega ja mõeldud kasutamiseks nii magusaks söömiseks vahukoorega kui ka ahjukana sisse panemiseks ..

Lapsed sõid super hea isuga seda kooki :) Avaldati soovi teinekordki saada .

Nagu ikka peab pärmitainas olema pigem (liiga) pehme kui et "kuiv ja tugev". Viimane tähendab ahjust võttes tuima küpsetist.

   

Kodune pastategu

Vahelduva eduga olen kodus teinud pastat pea aasta aga siia kirja panema pole jõudnud ning ega piltegi pole teinud.  
Kodune pastategu on nädalavahetuse rõõm kui kõigil on aega ja tahtmist kaasa lüüa. Kodus tehtud pasta on hoopis teise maitsega kui poest ostetud makaronid või värske pasta. Lisaks teadmine kuidas tehtud on ja mis täpselt sees on.
Alati annab maitseks panna seenejahu, pestot,kakaod, paprika- või spinatimahla. Lastele meeldib kodus tehtu  rohkem kui poe oma, lisaks tegemise rõõm. Tavaliselt jääb minu osaks taina kokkusegamine ja tükkideks jaotamine ning esimene rullimine. Hilisem rullimine ja otsustamine kui paksud või kui jämedad või kui pikad teha jääb juba laste otsustada.

Tegemise reegel on lihtne, sööja kohta 1 suurem muna ja 1 muna kohta 100 gr jahu, lisaks sorts (oliivi)õli. Kui teha kohe söömiseks st kogu tainas kasutatakse ära ühe söögikorraga ja kuivatada ei kavatseta pastat siis võib kasutada kõige tavalisemat nisujahu. Kui aga tahetakse kuivatada siis peaks kasutama durum nisujahu(saadaval igas suuremas poes). Kõik tuleb segada mikseri  tainakonksudega niikaua läbi kuni on näha, et mööda nõu serva on jäänud veidi jahu. Siis kallan jahu ja taina välja ning sõtkun kuni kogu jahu on muutunud  mõnusalt siledaks tainapalliks. Mõnikord kulub selleks 5 minutit, teinekord 15 minutit.Kõik oleneb munade suurusest, õli kogusest ja jahust. Kui kohe üldse ei ole jõudu, jaksu või tahtmist teen käed veega märjaks ja sõtkun edasi, kordan tegevust aga võimalikult vähe, sest muidu võib tainas liiga niiskeks muutuda. Kui tainast on moodustunud ühtlane pall panen kilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi. Külmkapis hoidmine aitab tainal paremini rullitavaks muutuda. Parem kui  tainas jääbkülma tunniks ajaks. Siis võtan välja ja jagan osadeks.

Tainatõki mida rullima hakkan surun alguses katega natuke õhemaks. Esimene rullimine on kõige laiema vahega mis pastamasinal olemas on ehk nr 7ga. Peale esimest rullimist voldin tainatüki kolmeks kokku(nagu lehttainasse võid pannes) ja rullin veel korra. Kui nüüd aega on siis kordan seda algust veel korra st voltimist ja rullimist kui mitte siis rullin teist korda niisama veel. Järgmine rullimene on juba nr 6ga . Niimoodi  rullin igakord kui numbrit vahetan kaks korda tainaplaadi läbi. Pasta õige välimus ja tekstuur sõltubki jahust, sõtkumisest ja rullimisest, kusjuures viimane tundub olevat kõige olilisem. Meie lemmikuks on saanud nr 3 kust õhemaks me enam tainast ei rulli. Pikkus on tavaliselt 30-40 cm, pikimad on olnud peaaegu meetrised. Viimased lastele väga ei meeldinud, sest neile meeldib iga üksik spagett suhu imeda :)   Tavaliselt teen kahele täiskasvanule ja kolmele põnnile neljast munast taina.



Valmis rullitud ja õige kujuga pasta panen soolaga maitsestatud keevasse vette. Ja vett potis on palju, peaaegu poole rohkem kui poe pastat keetes. Vajadust õli lisada pasta keeduveele pole, sest siiani ei ole midagi kokku kleepunud.
Koduse pastateo ainuke nõrk koht on kaste. Kaste tuleb teha valmis enne pasta tegu või tuleb piiduda ülilihtsa ja kiire lisandiga mis on tegelikult parem kui rikkalik tomatiga kaste.

Kana karulaugupestoga

Ahjukana on midagi lihtsat ja kiiret ning eelkõige on see  meie jaoks nn mugavustoit. Mugavustoiduks nimetan ma selliseid toite mida tuleb lühidalt ette valmistada ja mis küpsevad (peaaegu) ise st küpsetuskotis ahjus või slow cookeri´s või aurutajaga ning millga ei tule enne väljavõtmist tegeleda rohkem.  

**

Selle kana ettevalmistamiseks on vaja:

1 broiler

4-6 spl karulaugupestot *

Broiler pesta, kuivatada  ja käega nahk lihast lahti venitada. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et nahk katki ei lähe. Hea oleks kui seda õnnestub teha ka koibade ja tiibadega, vähemalt osaliselt. Käe saab naha ja liha vahele suruda kaela osast. Kui nahk on lahti siis panna naha alla pestot ja mudida kana nii, et pesto jaotuks ühtlaselt. Panna küpsetuskotti ja sulgeda koti suu. Kui on soov süüa ahjukartulitega siis võib küpsetuskoti suu jätta lahti ja järgmisel päeval lisada kartulipoolikud. Kui kartuleid ei lisa siis sulgeda küpsetuskoti suu kohe sulguriga ja panna ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval panna vorm koos kanaga külma ahju, teha augud küpsetuskottile ja lülitada ahi 200 kraadiga sisse. Küpsetada 1,5 -2 h ning aega hakata lugema siis kui ahi on temperatuuri (200 kraadi) saavutanud.

Ära ehmatada ei tasu kui alguses ei teki mingit vedelikku ja kana ei pruunistu. Kogu vedelik on alguses naha ja liha vahel mis ei lase ka nahal pruunistuda.

Serveerida vastavalt soovile kas riisi või kartulitega.

* muud pestot pole proovinud , sest siiani on eelmise aastal omatehtud karulaugupestot.

**pildil olev kana oli algselt küpsetuskotis kuid mugavusest on kott eemaldatud .

Šokolaadi - babka

On häid magustoite ja küpsetisi, on ilusaid pilte headest küpsetistest kuid on küpsetisi mida ei ole tark järgi teha :)

Veel parem kui neid tehes jätab tegija retsepti enda teada ja suudab olla iseloomuga .. ehk ei söö seda küpsetist.

Minu mõtted babkast ja selle tegemisest ulatuvad aastate taha ja said alguse televiisorist Seinfeld´i vaadates - seal osteti kaasa seda küpsetist. Uurisin mis ja kuidas tehakse, isegi retsepti leidsin aga tegemiseni ei jõudnud. Siis, mõni aeg hiljem  nägin šokolaadi- babka retsepti selles blogis . Retsepti printisin välja juba järgmisel päeval aga ..tegemiseni ei jõudnud ikka veel. Retsept on siin muutmata kujul, nii nagu on blogis Toidutegu :)

Tainas:
2,25 dl sooja piima
120 g suhkrut
12 g kuivpärmi
650-700 g nisujahu
2 muna
2 munakollast
1 tl vanillisuhkrut
2 sl konjakit
soola
200 g toasooja võid

Täidis:
250 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
100 g võid
25 g suhkrusiirupit
25 g kaneeli

Puru:
100 g jahu
60 g suhkrut
60 g võid

Määrimiseks:
1 munavalge
1 sl piima

Taina jaoks sega kausis kuivpärm, sool, suhkur ja vanillsuhkur, lisa 40 kraadini soojendatud piim, lahti klopitud munad ja munakollased ning konjak. Lisa jahu, sega ühtlaseks ja lisa sõtkudes juurde toasoe või. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane, sile ja läikiv ning hakkab käte ja kausi küljest lahti lööma (tainas peaks jääma tavalisest pärmitainast pehmem, kui on liiga vedel, lisa veidi jahu). Kata kauss ja lase tainal soojas kohas umbes 1,5 tundi kerkida.

Täidise jaoks sulata šokolaad veevannil, lisa või ja suhkrusiirup ning kaneel. Sega, kuni või on sulanud ja täidis ühtlane.

Puistesegu jaoks sega või, suhkur ja jahu ühtlaseks puruks.

Jaga kerkinud tainas kaheks palliks ning rulli kumbki pall jahuga üle puistatud laual 30×40 cm suuruseks. Määri šokolaadikreem tainale, üks pikem serv jäta vabaks ja määri munavalge-piimaseguga. Keera tainas pikemast servast alates tihedalt rulli (munavalgega määritud serv kleebib rulli kokku. Keera tainarull pooleks ja põimi kokku. Aseta saadud pats küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Toimi samamoodi teise tainapoolega. Lase babkadel soojas kohas umbes tund aega kerkida, määri pealt munavalge-piimaseguga ja puista peale purusegu.

Küpseta 175-kraadises ahjus 15 minutit, alanda siis kuumus 150 kraadini ning küpseta veel umbes 45 minutit.


Küpsetis on hää ja eriti mõnus on see puru ning üldse, kui ei teaks koostist siis jätaks kõik endale ja sööks üksi ja hästi vaikselt nii, et keegi ei oskaks seda tahta.

Lihapallid punase peediga

Olen varem juba öelnud, et üritan leida retsepte mis on kiiresti valmistatavad või neid saab ette valmis teha (kasvõi osaliselt).  Seekordses retseptis on peetide valmistamiseks kaks võimalust ehk ahjus* või aurutamine eelmisel õhtul. Jah, saab ka poest osta keedetud peedi aga see pole see st maitse on teine ja lisaks eeldab retsept, et peedid poleks vesised.

 

Vaja on :

5-7 keskmist punast peeti

2 spl õli

2 tl köömneid

väike sibul

600 gr hakkliha

50 gr riivsaia

4-6  spl hapukoort

veidi riivitud sidrunikoort

2 tl hakitud värsket tilli

maitseks soola ja jahvatatud musta pipart

150 ml hapukoort

 hakitud tilli serveerimseks

Aurutatud ja jahtunud peedid koorida ning tükeldada suupärasteks tükkideks ja panna vormi ning segada õli ja köömnetega . Küpsetada ahjus 200 kraadi juures u 25 minutit. Samal ajal segada kokku hakkliha riivsaia, hapukoore, sidrunikoore ja tilliga ning maitsestada soola ja pipraga. Vormida pallid ja kergelt läbi praadida.

Peedid ahjust välja võtta, lisada hapukoor ning kergelt läbi segada. Hakklihapallid vormi panna ja veel 20 minutiks ahju panna. Serveerimisel puistata toidule värsket hakitud tilli. Pakkuda nt keedetud kartulitega või kartulipüreega.

* kooritud toored peedid tükeldatakse parajateks tükkideks ja lisatakse õli ning köömned ja küpsetatakse 20-25 minutit ahjus. Vorm võetakse ahjust välja ja lisatakse veel veidi õli ning küpsetatakse veel 20-25 mintutit. Siis lisatakse hapukoor ja läheb edasi nagu ülevalpool kirjas.

Mugavad muffinid

Mugavad teha ja valmivad kiiresti. Sama kiiresti kui muffinid valmis said said nad ka otsa ja seda vaatamata sellele, et nad olid soolased .. Soolane küpsetis kui ta ei ole pitsa, pitsarull või viineripirukas lehttainast ei ole just kuigi populaarne.

Seekordne Vilma muffinipulber basiilikuga oli testimiseks väga hea ja tuli väga hästi välja.

Muffinite tegemiseks olid Kalevi/ Vilma päkapikud toonud 1 paki Vilma muffinipulbrit basiilikuga  ja lisaks oli :

2 spl jahu

500 gr keefiri

100 ml õli

60 gr hakitud paprikat

100 gr riivitud juustu

60 gr tükeldatud  suitsuvorsti

Segasin kuivained omavahel st ka paprika, juust ja vorstitükid läksid jahuga kokku ja siis lisasin õli ja keefiri ning segasin kiiresti ja lühidalt läbi. Küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 22 minutit

 

Magus, magusam, kõige magusam ehk karamelline banaan šokolaadiga pannkoogirullis mesise lisandiga

Midagi magusat ja tõeliselt head.

Selle tegemisel on kaks varianti kus üks on rohkem lastesõbralikum ja teine veidi vähem kuid siiski meeldib see täiskasvanute oma ka lastele :)

Vaja on:

6 banaani

u 30-40 gr võid

u 50-60 gr suhkrut

rummi (kogus sõltub tegija lahkusest ehk 2-4 spl )

Odense šokolaadi riivitult

Vilma magusate ülepannikookide jahust pannkooke vastavalt banaanide arvule (soovitavalt eelmisel päeval küpsetatud)

mett

Suhkur sulatada pannil kergelt kuldseks ja lisada või. Kui kõik segunenud on panna pannile kooritud banaanid. Küpsetada mõlemalt poolt 2-3 minutit ja lisada rumm. Banaane veelkord ettevaatlikult keerata pannil, et maitsestuksid. Panna banaan pannkoogile ja raputada peale sokolaadi ning keerata rulli. Pannkoogirullid panna pannile(kus veel on karamelli-rummi segu) ja lasta soojeneda veel mõnda aega. Panni võiks kaanega katta.
Serveerida vedela meega ja soovi korral üle raputada šokolaadiga.

 Lastele sobivam oleks teha ilma rummita. Otsest alkoholi enam ei jää karamelli, sest kõik on pannil  läbi kuumutatud ja alkohol aurustunud.

Aitäh Kalevi´le Odense šokolaadi ja Vilma toodete eest !

Šokolaadine šokolaadijäätis

Aega mööda üritan siia kirja panna retsepte mis eelmisel aastal meeldisid kuid mida ei jõudnud kohe üles riputada.

Jäätist olen küll tunduvalt rohkem teinud kui siin kajastust leiab. Meie absoluutsed lemmikud on piparmündi-šokolaadi ja mango jäätis. Väga hea on ka maasikajäätis, see nami retsept.

Tegelikult olen teinud juba kahe erineva retsepti järgi šokolaadijäätist aga see retsept Olive kaheksandas numbris eelmisel aastal tõmbas tähelepanu oma suure šokolaadisisaldusega.  Enamasti tehakse sokolaadijäätist kakaoga  siin aga on hulgaliselt šokolaadi ja natuke kakaod mis tegelikult ära kaob kõige muu varju.

See jäätis on suuresti siiski täiskasvanute jäätis. Esmamulje jäätisest oli šokolaadine, järgmine mõte oli, et mis tükid siin sees on ja kui söödud on siis tundus nagu polekski jäätis magus olnud..  Kui kõrvale jätta laste vaimustus jäätise kui sellise suhtes siis olid nad üsna tagasihoidlikud st uut portsu nii soovinud.

5 munakollast

90 gr suhkrut

60 gr fariinsuhkrut

600 ml piima*

1 kotike lahustuvat kohvi

2 tl viskit **

100 gr tumedat šokolaadi

 2 tl kakaod

Kollased ja suhkur koos lahti hõõruda ja kergelt vahustada. Lahustuva kohvi pulber ja piim kuumutada. Šokolaad ja viski koos sulatada ja lisada kakao. Kõik kokku segada ja jahutada . Täielikult jahtununa toimetada vastavalt jäätisemasina juhendile.

* piima võib vahukoorega asendada

** pole mõistlik rohkem panna, sest siis võib jäätis pehmeks jääda kuna alkohol ei lase segul külmuda korralikult
Viski asemel võib kasutada ka rummi

Kanasült ja küülik ehk tagantjärgi jõuludest

„Tagantjärgi jõuludest“ on üsna täpne kirjeldus sellele  postitusele.

Kui meil on jõululaual olnud viimased aastad lambapraad  punase kapsaga, lisaks traditsiooniline hapukapsas ja alati ka sült sea ja loomalihast siis sel aastal sai veidi teisiti proovitud.
Lammas jäi ära koos oma truu saatjaga ja asemele tuli küülik punasesõstramahla marinaadis koos ploomide ja aprikoosidega. Marinaadis oli punasesõstramahl u 1,5 dl , soola, pipart, estragoni ja tüümiani ning veidi õli, sest küülik ise oli ilma ühegi  rasva tükita. Jõulu eelõhtul panin kõik koos küpsetuskotti ja siis ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval rändas küpsetuskott ahju u 1,5 tunniks 200 kraadisesse ahju.

Lisandiks oli kartuleid, aurutatud porgandeid ja pastinaaki. Viimased kaks olid veidia ega enne lauale jõudmist veel võiga pannil, maitsestatud ainult soolaga. Oli küll mõte lisada seesamiseemneid või hoopis karamelliseks teha aga mõlemad mõtted jäid teostamata hirmus, et võiks liiga kirjuks maitsete osas minna.

Meie tavaline sült asendus lihtsalt seepärast, et esmalt olin ise parasjagu tõbine ja ei suutnud ega tahtnud turule liikuda ning ausaltöeldes polnud ka mingit jõulutunnet ... ja see tunne sel aastal minuni ei jõudnudki nii nagu tavaliselt on olnud L

Aga kanasült on midagi lahjat ja kerget. Mulle meeldis eriti see, et olin lisanud vormi põhja hernest, maisi ja porgandit. Kõik köögiviljad olid kanapuljongis eelnevalt läbi kuumutatud. Alustasin sellest, et pesin kana ja panin keema. Kui tavaliselt viitsin korjata vahtu usinalt siis seekord ajasin kaks korda vee keema ja lasin vahul koguneda. Kolmandal korral jäi vesi peaaegu puhtaks ja see vähene vaht mis tekkis selle suutsin ära võtta.  Lisasin koorega sibula, pisikese juurselleri mugula ja terve kooritud porgandi, lisaks terapipart, vürtsi paar tera ja loorberilehe. Lasin kõigel 1,5 tundi vaikselt keeda nii, et vee pind veidi virvendas.Umbes pool tundi enne keetmise lõppu lisasin soola maitse järgi(arvesta, et jahtudes on magedam kui kuumana). Lasin kanal jahtuda ja puhastasin kontidest ja nahast ning tükeldasin kanaliha. Kurnasin vedeliku ja eraldasin tassitäie vedelikku köögiviljadele, et need läbi kuumutada. Mõõtsin vedeliku ja võtsin vajaliku koguse želatiini. Leotasin ja sulatasin želatiini ja segasin sooja puljongiga(mitte kuumaga). Osa sulatatud želatiinist panin köögiviljadega puljongisse( mis oli ka veidi jahtuda jõudnud) ja segasin ning jaotasin vormi põhjadele. Panin vormid külma, et põhi tarretuks. Kui vormide põhi oli tarretunud ja ülejäänud pulong koos kanalihaga piisavalt jahtunud täitsin vormid ning panin külma.   

Need muudatused meie jõululaual ei olnud ainukesed. Lisaks soolase toidu muudatustele oli muudatus ka magusas. Meie traditsiooniline stolle ja keeks mustade ploomide ja kreeka pähklitega jäid samuti ära, selle asemel oli laual hapukoorekook glögi kattega.

Oasupp - mõjutustega itaalia köögist

Minu varasem eelistus teha toite mis vajavad nikerdamist ja on ajamahukad on mõneks ajaks unustatud. Sügisest alates on olnud meie köögis toidud mida saab ette teha, mis valmivad kiiresti või siis on köögis ainult mehed :)  ehk enamasti on laual riis, pasta, mõni panniroog või slow cooker´iga valmistatud toit.

Järjekordselt uusi ideid otsides avastasin uuesti sellise toreda raamatu nagu " Itaalia köök", eesti keelde tõlgitud 2006. Seda ostes ei aimanud ma kui kasulikuks see aja jooksul osutub. Olen sellest päris palju retsepte proovinud ja kõigiga siiani rahule jäänud.

Nagu alati suudan iga retsepti teiseks teha ja seda tahtmatult. Seekordki ei pidanud näpuga järge raamatus ja nii unustasin, et osa ubadest tuleks püreestada. Muus osas jäin retseptile truuks kui välja jätta ubade valik. Minul oli kodus ubade mix kolmest sordist ja nii ma selle valgete ubade asemel võtsingi.

vaja on:

1,5 tassi kuivatatud ube

1 loorberileht

5 spl õli(soovitatav oliiviõli)

1 keskmine sibul

1-2 porgandit

1 sellerivars

3-6 keskmist tomatit (võib ka koduseid külmutatud tomatisektoreid kasutada)

2 küüslauguküünt

0,5 spl kuivatatud tüümiani

u 4 tassi vett

(natuke puljongipulbrit)

Panin oad hommikul vette. Õhtul nõrutasin ja loputasin ning panin keema. Lasin veidi keeda ja nõrutasin ning loputasin. Panin uuesti keema külma veega ja kordasin tegevust. Tegelikult piisab ka ühest korrast kui tegemist oleks olnud ainult valgete ubadega aga mul oli punaseid ube ka selles segus. Lisasin kolmandale veele ka loorberi ja keetsin madalal kuumusel kuni oad olid pehmed. Nõrutasin ja jätsin ööseks kausiga külma, sest kogu selle tegevuse tegin pühapäeval.

Esmaspäeval jätkasin tegevust sellega,  et kuumutasin potis õli ja lisasin sibula esimesena, järgmisena porgandi ja selleri . Kui porgand oli peaaegu pehme lisasin tomatid, küüslaugu ja tüümiani. Kui kõik tundus kuum olevat lisasin vee ja oad. Lasin keema tõusta ja lisasin maitseks soola ning keetsin u 15-20 minutit. Värske jahvatatud pipraga tegeles igaüks ise oma taldrikus. 

Martsipani- tikrimuffinid

Minu lemmik muffin on punase tikri ja valge šokolaadiga muffin. Need on parimad ja juba paar aastat minu lemmikud. Panen igal suvel veidi tikreid külma, et neist talvel lemmikmuffe teha.

Kui täna magusaisu lootusetult suureks muutus ja kappi vaadates avastasin, et pole ikka veel midagi Vilma muffinipulbrist teinud oli otsus kindel .. asun uuele katsele selle jahuga. Mu varasem kogemus ei kannata kriitikat ... blogis sellest kirjutanud ei ole ja isegi meenutus ei vääri siinkohal mainimist.

Esimesena tuli lauale muffinipulber, sellele järgnesid külmutusest tikrid ja siis .. oli veel midagi vaja, hm Natuke kookoshelbeid. Veel midagi ? Jah, martsipani natuke, enne kui keegi jälle ära näksib(ehk kuni kapis ära  kuivab :)

1 pakk Vilma muffinipulbrit

100 gr tikreid

100 gr Odense martsipani

1-2 spl kookoshelbeid (või ka ilma)

2 kuhjaga spl jahu

175 ml vett

0,75 dl õli

Segasin muffinipulbri, kookoshelbed ja jahu.

Martsipani purustasin 2 spl segatud jahuga saumikseri hakkijaga(teraga tops) ja lisasin ülejäänud jahule. Lisasin õli ja vee ning tikrid ning segasin kiiresti ühtlaseks. Panin vormi ja küpsetasin u 25 minutit 195 kraadises ahjus.

Mulle meeldis kuigi martsipani oleks võinud vist rohkem olla :) Ja seda ütleb inimene kes ei ole martsipani fänn. Samas olid muffid täpselt paraja magususega ehk mitte liiga magusad ja mitte liiga hapud.