Võin julgelt öelda, et meie pere üks lemmik maitsetaimi on prantsuse estragon .
Pikka aega enne kui selle taime omale aeda istutada saime kasutasin sakslaste kuivatatud varianti -see oli hea, kuni tekkis võimalus võtta oma peenrast oks. Meie aias kasvav variant ei olevat küll nii mahlane ja krõmpsuv kui Gruusias kasvav kuid siiski parem kui vene estragon mille maitse ei erine tavalise rohu maitsest ..
Pikka aega enne kui selle taime omale aeda istutada saime kasutasin sakslaste kuivatatud varianti -see oli hea, kuni tekkis võimalus võtta oma peenrast oks. Meie aias kasvav variant ei olevat küll nii mahlane ja krõmpsuv kui Gruusias kasvav kuid siiski parem kui vene estragon mille maitse ei erine tavalise rohu maitsest ..
Meie praegune ja arvatavasti lapsepõlvest kaasa tulnud lemmik limonaad on tarhun - mõnusalt roheline ja põneva maitsega. See limonaad tekitas mõtte - kas õnnestuks ka kodus midagi sarnast järgi teha ..
6 dl vett
2 dl suhkrut
4-5 u 20 cm prantsuse estragonioksa *
Vesi suhkruga keema ajada ja lasta keeda kuni u 1/3 vedelikust on ära keenud, see võtab aega 20-25 minutit. Siis lisada pooled estragonioksad ja vaikselt keeta veel 5 minutit. Lasta jahtuda. Mõne tunni mõõdudes võtta oksad siirupist ja panna asemele ülejäänud oksad nind panna siirup jahedasse ning hoida 1-2 päeva.
Joogiks võib kasutada juba peale keedetud okste eemaldamist kuid maitse on siis nõrgem. Parem oli maitse ja värv paari päeva möödudes.
Soovi korral võib lisada ka veidi sidrunimahla kuid .. siis jääb estragoni maitse varju.
Kindlasti serveerida jääga.
Gaasiga vee lisamine eriti midagi limonaadile juurde ei andnud .. aga see on juba maitse küsimus.
Gaasiga vee lisamine eriti midagi limonaadile juurde ei andnud .. aga see on juba maitse küsimus.
Keetsin valmis suurema koguse estragonisiirupit mida säilitan puhtas steriliseeritud pudelites külmkapis .. ega nad seal kaua seista saa :) Lastele meeldib see jook rohkem kui poest ostetu.
* prantsuse estragonil on tugev iseloomulik maitse mida vene estragonil ei ole ja viimasest ei saa kahjuks seda jooki teha. Ja ostes estragoni taime tasub meeles pidada, et ka väikesel taimel on estragoni maitse olemas - vanusega ei lisandu maitset :)
5 kommentaari:
Aitäh selgitamast erinevate estragonide teemal. Sai nädal tagasi tehtud Marju (tassike blogi) retsepti järgi (OM jul´12) sarnast siirupit ja poest leidsin vaid Soomes kasvatatud värsket estragoni (turul polnud üldse) ja isegi topeltkogus ei andnud soovitud maitseelamust. See "tavaline murulõhn" on tõesti õige kirjeldus. Nüüd tean, et tasub oma nina uskuda ja parema puudumise korral kuivatatud ürdiga proovida.
Palun, palun. Olen ca 7 aastat tagasi olnud samas seisus st teadsin et on estragon kuid igasugune maitse puudus.
Igaks juhuks: minu retsept on algselt pärit Ameerika ajakirjast kuid ära on jäetud kaks koostisosa :) mis muutsid estragoni maitset. Ja retsept on olnud juba 2 suve tegemist ootavate retseptide nimekirjas. Peaksin nüüd ka OM retseptiga tutvuma ..
Ma nii õnnetu, Anneli, et meil ei õnnestunud logistilistel põhjustel seda oksavahetust teha. Kiskusin just ca nädal tagasi kaks suurt estragonituusti peenrast välja, sest neil puudus igasugune lõhn ja maitse (sh oli üks neist "prantsuse estragoni" nime all ostetud Helsingi turuletist. Luiskavad ka välismaal :))
Kui seda postitus siia kirja panin siis mõtlesin sellele kui paljud alles avastavad estragoni ja kui tihti loodetakse seda õige maitsega taime saada kuid saadakse vale.
Aga kui suudad logistilise plaani välja pakkuda siis on mul Sinu jaoks taim olemas .. veel:) st sel kevadel kavandatud taim on meie ühisele tuttavale juba ära antud kuid eelmise kevade taim on täitsa olemas kuid vajab välja kaevamist(mida teen alles siis kui tean et saame kokku :) )
Sinu ja Pille ühine tuttav raporteerib, et taim on jätkuvalt ilus ja elujõua ja kasvab kenasti. Homme teen siirupit.
Aga spargliga läks sel aastal õnnetult. Lootsin juba paar võrset söögiks saada, aga siis kukkusid nad jalapealt maha ja mädanesid ära. Kahtlustan, et mutikäik läks alt läbi.
Tervitused!
Postita kommentaar