Kaks ühes ehk Suvikõrvitsapirukas ja Hakklihapirukas

Kiire, lihtne ja veelkord kiire ehk ka ahjus küpseb kiiresti.  

Vaja läks lehttainapirukale:

1 plaat lehttainast 0,5kg pakist

100 gr kodujuustu

1-2 spl head majoneesi 

150 gr riivitud juustu 

3-4 keskmist küüslauguküünt  

natuke soola 

õhukesi suvikõrvitsaviile niipalju, et kataks juustumassi

näpuotsaga riivitud juustu katteks suvikõrvitsale veidi enne valmimist

Lehttainaplaat (tegelikult mõlemad) pikemaks ja veid laiemaks rullida, no umbes poole ahjuplaadi laiuseks. Servad u 1 cm kauguselt terava noaga peaaegu lõpuni lahti lõigata.  Kodujuust, majonees ja riivitud juust ning pressitud  küüslauk kokku segada, katta lehttainaplaat juustu-kodujuustumassiga, katta õhukeste suvikõrvitsaviiludega. Peale puistata veidi soola. 

Vaja läks hakklihapirukale:

teine plaat lehttainast 0,5 kg pakist 

veidi õli 

3-4 keskmist küüslauguküünt 

soola 

pipart

veidi tomatikastet või head ketšupit

majoraani, organot  

1-2 tomatit

Küüslauk hakkida ja kuumutada kergelt õlis, lisada hakkliha, maitsestada soola,pipraga ja praadida läbi. Lisada ketšup. Hakkliha panna rullitud tainaplaadile ning puistata peale hakitud maitserohelist ning kaunistada tomativiiludega.
Mõlemad pirukad küpsetada koos suurel ahjuplaadil 205 kraadises ahjus kuldseks. Veidi enne ahjust välja võtmist lisada suvikõrvitsa pirukale riivitud juustu. 

Küüliku sadul Provence mõjutustega punaveini kastmes kuuele

Ma ei tea kas asi on minus või ei, aga tegelikult ei ole vist eriti palju retsepte küülikulihast eesti keeles. Ja kui päris aus olla siis ei ole ma suutnud ka inglise keeles kuigipalju resepte leida .. arvatavasti olen otsinud valest kohast. Olemas on küll metsjänese retsepte(Inglismaa, Itaalia retseptid) aga need on siiski natuke teise looma jaoks. Metsjänes on oma maitselt tugevam ja rohkem "iseloomuga" kui küülik. Kana retsepte võiks ju kasutada aga tahaks midagi mis on tõesti küülikule ..

Midagi uut, natuke teisem maitse kui varasemad küülikutoidud. Hea oli, on kindlasti üks lemmikuid.
Põhilisteks maitseandjateks olid punane vein, oliivid ja Provence ürtide segu .

Potti läks:

6 küülikusadulat

3-4 spl õli

2 keskmist sibulat

1 -2 keskmist paprikat kuubikuteks lõigatuna

15- 20 küüslauguküünt (mitte suured,oma kasvatatud)

u 1 spl Provence kuivatatud ürtide segu (poes valmiskujul saadaval)

3-4 keskmist tomatit viiludena

punast veini u 0,5 l

u 250 ml puljongit

1 purk rohelisi (musti, või mõlemaid) oliive

soola, musta pipart õige natuke, sest vein ja ürdid tegi

suitsutatud paprikat noa otsaga

Sadulatükid pruunistada potis kergelt õlis. Lisada sibul, küüslauguküüned ja paprikakuubikud. Ürdid puistata liha ja köögiviljade peale ja segada veidi. Lisada tomativiilud ja vein. Lasta veinil keema minna ja lisada puljong. Puljongit peaks niipalju olema, et peaaegu katab liha. Lisada veidi soola ja musta pipart. Katta pott kaanega ja lasta haududa 1,5-2 tundi - sõltub kui noor või vana küülik on. Vein ei lase nii kiiresti pehmeks haududa. Umbes 20-30 mintutit enne hautamise lõppu lisada nõrutatud oliivid.

Serveerida ahjukartuli või keedetud kartuliga.

Oasupp - mõjutustega itaalia köögist

Minu varasem eelistus teha toite mis vajavad nikerdamist ja on ajamahukad on mõneks ajaks unustatud. Sügisest alates on olnud meie köögis toidud mida saab ette teha, mis valmivad kiiresti või siis on köögis ainult mehed :)  ehk enamasti on laual riis, pasta, mõni panniroog või slow cooker´iga valmistatud toit.

Järjekordselt uusi ideid otsides avastasin uuesti sellise toreda raamatu nagu " Itaalia köök", eesti keelde tõlgitud 2006. Seda ostes ei aimanud ma kui kasulikuks see aja jooksul osutub. Olen sellest päris palju retsepte proovinud ja kõigiga siiani rahule jäänud.

Nagu alati suudan iga retsepti teiseks teha ja seda tahtmatult. Seekordki ei pidanud näpuga järge raamatus ja nii unustasin, et osa ubadest tuleks püreestada. Muus osas jäin retseptile truuks kui välja jätta ubade valik. Minul oli kodus ubade mix kolmest sordist ja nii ma selle valgete ubade asemel võtsingi.

vaja on:

1,5 tassi kuivatatud ube

1 loorberileht

5 spl õli(soovitatav oliiviõli)

1 keskmine sibul

1-2 porgandit

1 sellerivars

3-6 keskmist tomatit (võib ka koduseid külmutatud tomatisektoreid kasutada)

2 küüslauguküünt

0,5 spl kuivatatud tüümiani

u 4 tassi vett

(natuke puljongipulbrit)

Panin oad hommikul vette. Õhtul nõrutasin ja loputasin ning panin keema. Lasin veidi keeda ja nõrutasin ning loputasin. Panin uuesti keema külma veega ja kordasin tegevust. Tegelikult piisab ka ühest korrast kui tegemist oleks olnud ainult valgete ubadega aga mul oli punaseid ube ka selles segus. Lisasin kolmandale veele ka loorberi ja keetsin madalal kuumusel kuni oad olid pehmed. Nõrutasin ja jätsin ööseks kausiga külma, sest kogu selle tegevuse tegin pühapäeval.

Esmaspäeval jätkasin tegevust sellega,  et kuumutasin potis õli ja lisasin sibula esimesena, järgmisena porgandi ja selleri . Kui porgand oli peaaegu pehme lisasin tomatid, küüslaugu ja tüümiani. Kui kõik tundus kuum olevat lisasin vee ja oad. Lasin keema tõusta ja lisasin maitseks soola ning keetsin u 15-20 minutit. Värske jahvatatud pipraga tegeles igaüks ise oma taldrikus. 

Kõrvitsa- pastinaagihautis

Kõrvits ja sügis kuuluvad kokku. Esimesena tuleb silmade ette kõrvitsasalat, järgmiseks kõrvitsasupp ja siis sai ? Kui palju kasutame me aga kõrvitsat teistes toitudes. Mina olen  kasutanud üsna vähe. Mõned korrad teen igal sügisel erinevate lisanditega suppi ja siis marineerin natuke hapuma marinaadiga ja siis magusama marinaadiga, seda siis  kuni viimase nädalavahetuseni :)

Panin proovile pere kannatuse ja maitsemeeled ajendatuna Nami- nami kooskokkamisest. Laupäeval ja pühapäeval oli iga söögikorra üheks toiduaineks kõrvits. Siinne retsept on võetud Good Food´ist ja mugandatud vastavalt oludele. Minule meeldis ja teistele ka kuigi jah, nii mõnigi vajas siiski liha lisandiks. Teisel päeval oli toit isegi maitsvam.

2 tl õli

3-4 suurt sibulat

500 gr kõrvitsat

500 gr pastinaaki

200- 300 gr porgandit

3-5 küüslauguküünt

u 400 gr purk ube, hea kui oleks ubade mix

780 gr tomatihoidist(sobib suurepäraselt ka kodune hoidis, eeldan et vähe äädikat hoidises)

200 ml punast veini

300 ml  puljongikuubik

paras kimp tüümiani

suhkrut

soovi korral saiapuru ja riivitud parmesani(ahju panemisel)

Õli pannil kuumutada, lisada väikesteks sektoriteks  tükeldatud sibul. Seejärel parajalt väikesteks kuubikuteks lõigatud porgand ja pastinaak, küüslaugu viilud. Viimasena kõrvitsakuubikud ja nõrutatud oad. Lisada vein ja kuumutada läbi, siis puljong ja tomatihoidis lisada. Maitsestada tüümiani ja suhkruga ning lasta keema. Valada ahjuvormi ja soovi korral puistata peale saiapuru ja parmesan. Katta vorm kaanega/ fooliumiga. Küpsetada 180 kraadises ahjus 40 minutit, võtta pealt kate ja küpsetada veel kuni muutub pealt kuldseks u 40 minutit. Aga ahju panemise asemel võib  panna ka crock pot´i  ja lasta haududa ca 2 h kõrgemal temperatuuril, mida mina tegingi. Serveerida riisiga.

Ämma salat

Seda kurgisalatit olen teinud üheksa aastat nüüdseks juba. Retsepti sain ämmalt, sest see salat on üks pere lemmikuid.

Variant I

2 kg kurki

2-3 sibulat

1 küüslauk

3 tilliõisikut

2 spl soola

2 spl suhkrut

3 spl äädikat(30%)

1 tl kanget sinepit (nt Põltsamaa)

punast pipart (soovi korral, ise ei lisa)

Variant II

3 kg kurki

4-5 sibulat

1-2 küüslauku

3-4 tilli õisikut

2-3 mustsõstralehte

3-4 spl äädikat

3 spl suhkrut

1 spl soola

1 tl pipart

1 tl sinepit

mädarõigast

Kurk, sibul,  küüslauk viilutada  ülejäänud hakkida ja segada kõik kokku. Jätta kuni 24 tunniks seisma age-ajalt segada. Panna steriliseeritud purkidesse ja jahedasse(külmkappi). Parim on kuu jooksul süües aga säilim külmkapis ka kevadeni ...

Õhukse koorega kurke ei koori, seda paksu ja üsna sileda koorega kurki olen koorinud kui on suured kurgid aga kuna ise neid ei kasvata siis satuvad need ka mu kööki harva. Olen teinud seda salatit ka pikast kurgist ja siis ei koori. Samas viilutan ma neid TW viilutajaga ja valin selle õhemaid viile tegeva poole .

ps. ei ole hea mõte paari tunni möödudes maitsma hakata ... siis ei ole hiljem midagi purki panna. See kogemus on meil juba olemas :)

Pikitud lambakints

Lammas on hää ja kui veel küüslauku lisada siis on veel parem.

Kui tavaliselt pikin lammast küüslauguga siis seekord sai veidi rohkem vaeva nähtud ...  ja ahju läks koos kartulitega.

Olemas oli:

üks keskmisest suurem lambakints koos kondiga( oli u 2,5-3kg)

suur supilusikatäis kuivatatud estragoni

veidi vähem tüümiani

soola

pipart

Hõõrusin liha maitseainetega ja jätsin üle öö seisma.

u 15 viil toorsuitsupeekonit

4 küüslaugulüünt ja mitte pisikesed

veidi sidrunimahla

Püreestasin saumikseriga. Lõikasin  lihasse 1-2 cm avad ja toppisin peekoni-küüslaugusegu aukudesse. Mis järgi jäi määrisin ühtlaselt lihale.

Kooritud ja viilutatud kartulid panin ahjuvormi põhja ja lisasin u 300 ml puljongit. Vedelikku peaks olema niipalju, et katab peaaegu kartulid. Asetasin lambakintsu kartulitele ja panin 200 kraadisesse grilliga ahju. 15 minutit hiljem alandasin temperatuuri 160 kraadile ja jätsin küpsema u 2,5  tunniks.

Küülik tomatikastmes salvei ja tüümianiga

Küülikuliha on mõnusalt kerge ja veidi magus.

 Lastele meeldib igal juhul rohkem kui kanaliha.

Küülikuliha valesti teha on raske - või kui siis ahjus ilma kasteta. Koos köögiviljadega, veini või koorega on õnnestumine garanteeritud.

Meie viimane tegemine oli purustatud tomatite ja tomatipüreega, lisaks punast veini. Igati hea retsept oli ja kindlasti kuulub mõnikord veel tegemisele.

Retsept namist.

Vaja läks:

2 sl oliiviõli

küülikuliha - 1/2 tükeldatud küülikut või 4 küülikuselga (nn sadulat)

100 g pancetta't või suitsutatud läbikasvanut peekonit (lõika kuubiikuteks)

3 küünt küüslauku

3 viilutatud punast sibulat

2 oksa värsket rosmariini või  0,5 tl kuivatatud tüümiani ja 2-3 kuivatatud salvei lehte

3 dl punast veini

400 g purk konservitud purustatud tomatit (soovitavalt Itaalia ploomtomateid)

1 dl või rohkem kuuma kana- puljongit

1 sl pehmet võid (või küüliku kõhuõõnes olevat rasva veidi)  

soola

musta pipart

Pruunista küüliku tükid õlis ja tõsta välja. Prae kergelt läbi peekon ja poolitatud küüslauguküüned(kui on suured) , lisa sibulasektorid. Lase sibulal klaasjamaks muutuda ja lisa vein. Nüüd lisa ka rosmariin või salveid ja tüümian. Pane tagasi liha ja lase uuesti podisema hakata. Lisa purustatud tomatikonserv. Kui vedelik ei kata kergelt lihatükke lisa kanapuljongit. Mina lisasin tomatipüreed ja puljongit ei lisanud. Lase vaikselt podieda 1,5 - 2 tundi.  Kui tegemist ei ole vanadussurma ära surnud loomaga peaks liha pehme olema.

Kui liha külge oli alguses jäänud ka veidi rasva siis ei pea võid juurde lisama aga kes soovib võib seda siiski teha.

Hea oli nii riisi kui kartuliga.



Tomati-kartulisupp

Lihtne, kiire ja kerge supp argiõhtuks millele kõrvale on hea pakkuda kas leiba või ahjus üleküpsetatud pikka saia küüslaugu/ maitserohelisevõiga.

300 gr kartulit

u 150 gr suvikõrvitsat

2 keskmist sibulat

1-2 küüslauguküünt

2 spl õli

5 dl köögiviljapuljongit

240 gr purustatud tomatit

soola

pipart

punet

soovi korral 100 gr riivitud juustu

Koori kartul, pese suvikõrvits ja tükelda mõlemad väikesteks kuubikuteks. Sibul ja küüslauk koorida ja tükeldada ning praadida klaasjaks õlis . Lisada puljong ja lasta keematõusta. Panna sisse kartulid ja suvikõrvits. Lasta keeda kuni kartul on peaaegu pehme. Lisada purustatud tomatkonserv, maitsestada kergelt  ja keeta u 5-10 min.  Kui on soov jätta kartulid terveks siismaitsestada supp lõplikult ja ongi supp valmis. Aga mina lasin saumikseriga korraks ja kergelt supist sauaga läbi ehk osa kartuleid püreestasin. Supp oli nii mõnusalt paks ja tummine.




Retsept namist kuid veidi muudetud kujul.

Mustrõigas salatiks

Mustrõigas on meil salatiks igal talvel vähemalt korra kui mitte rohkem. Samas unustan ma igakord ära kuidas seda eelmine kord tegin ...

Seekord sai ära proovitud kolm versiooni salatina ja ükski polnud see mis eelmisel talvel söödud sai :)

Kõige teravam oli mustrõika-küüslaugusalat kus mõlemad olid tugeva maitsega. See salat on kindlalt kohe söömiseks, seistes muutus kuidagi tuhmiks ... ei olnud enam seda algset teravust.

Minu jaoks põnev oli mustrõika-peedisalat. Kuna ise olen siiani vältinud toore punase peedi söömist siis suhtusin üsna suure kahtlusega sellesse salatisse. Siin salatis nagu ka järgmises on majoneesil oluline osa st majonees peab väga hea olema st mis endale meeldib. On täisa söödav ka järgmisel päeval st meldis rohkem kui esimesel päeval.

Viimane ja kõige mahedam -mittemidagiütlev oli mustrõika-porgandisalat. Kõige olulisem komponent siin salatis on majonees, sest peab mustrõikaga hästi kokku sobima.  Oli teisel päeval sama hea kui esimesel.