Minu varasem eelistus teha toite mis vajavad nikerdamist ja on ajamahukad on mõneks ajaks unustatud. Sügisest alates on olnud meie köögis toidud mida saab ette teha, mis valmivad kiiresti või siis on köögis ainult mehed :) ehk enamasti on laual riis, pasta, mõni panniroog või slow cooker´iga valmistatud toit.
Järjekordselt uusi ideid otsides avastasin uuesti sellise toreda raamatu nagu " Itaalia köök", eesti keelde tõlgitud 2006. Seda ostes ei aimanud ma kui kasulikuks see aja jooksul osutub. Olen sellest päris palju retsepte proovinud ja kõigiga siiani rahule jäänud.
Nagu alati suudan iga retsepti teiseks teha ja seda tahtmatult. Seekordki ei pidanud näpuga järge raamatus ja nii unustasin, et osa ubadest tuleks püreestada. Muus osas jäin retseptile truuks kui välja jätta ubade valik. Minul oli kodus ubade mix kolmest sordist ja nii ma selle valgete ubade asemel võtsingi.
vaja on:
1,5 tassi kuivatatud ube
1 loorberileht
5 spl õli(soovitatav oliiviõli)
1 keskmine sibul
1-2 porgandit
1 sellerivars
3-6 keskmist tomatit (võib ka koduseid külmutatud tomatisektoreid kasutada)
2 küüslauguküünt
0,5 spl kuivatatud tüümiani
u 4 tassi vett
(natuke puljongipulbrit)
Panin oad hommikul vette. Õhtul nõrutasin ja loputasin ning panin keema. Lasin veidi keeda ja nõrutasin ning loputasin. Panin uuesti keema külma veega ja kordasin tegevust. Tegelikult piisab ka ühest korrast kui tegemist oleks olnud ainult valgete ubadega aga mul oli punaseid ube ka selles segus. Lisasin kolmandale veele ka loorberi ja keetsin madalal kuumusel kuni oad olid pehmed. Nõrutasin ja jätsin ööseks kausiga külma, sest kogu selle tegevuse tegin pühapäeval.
Esmaspäeval jätkasin tegevust sellega, et kuumutasin potis õli ja lisasin sibula esimesena, järgmisena porgandi ja selleri . Kui porgand oli peaaegu pehme lisasin tomatid, küüslaugu ja tüümiani. Kui kõik tundus kuum olevat lisasin vee ja oad. Lasin keema tõusta ja lisasin maitseks soola ning keetsin u 15-20 minutit. Värske jahvatatud pipraga tegeles igaüks ise oma taldrikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar