Klassikalised sefiirikorvikesed ei ole meil kuigi levinud .. pigem kehtib meil reegel "ega küll küllale liiga tee" ehk beseekorvike sefiiriga on paras amps.
Sefiirikorvikesed on magusasõprade üks lemmikuid ja ka vähem magusasõpradele aeg-ajalt mõnus amps.
Retsepti olen mugandanud , originaal Nami-Namist aga valmis korvikeste arv sõltub nii korvikesse pandavast taina kogusest kui ka sellest kui kõrgeks sefiiritorn ajada. Mina sain 16 tk aga mul olid üsna väiksed korvikeste vormid.
Muretaigen korvikestele:
100 gr võid
150 gr nisujahu
1 spl suhkrut
2-3 spl külma vett
Sega suhkur ja jahu, lisa või tükikestena ja haki noaga peeneks puruks, lisa vesi ning sega tainaks. Vormi pallike ja suru lapikuks ning pane toidukilesse, vähemalt pooleks tunniks (30 minutit) külmkappi.
Originaalretseptis on soovitus rullida tainas lahti ja siis tainakettad panna vormi ... olen tunduvalt mugavama tegevusviisi enda jaoks avastanud:
Võta tainas välja ja jaga võrdseteks osadeks ehk nii mitmeks kui palju vorme on. Minul oli neid 10. Võrdselt jaotatud tainast tegin pallikesed ja hakkasin vormi põhja ja seintele/servale suruma - vooderdama. Surusin nii, et päris läbi ei paistnud aga paksult ka ei jäänud kuhugile. See kui väike serv üle vormi ääre jääb pole hull, küpsedes vajub allapoole tagasi. Peale esimese vormi vooderdamist tõdesin, et pallikesed on liiga suured ja vähendasin nende suurust niipalju kui esimese korvikese vooderdamisest üle jäi, ehk et sain pärast veel 6 vormi küpsetada. Ette rutates olgu öeldud, et need kuus vormi vooderdasin nii, et nad ikka kumasid kergelt kohati läbi.
Aga siis kui kõik vormid tainaga vooderdatud olid panin uuesti külmkappi umbes pooleks tunniks.
Panin ahju sooja 225 kraadi juurde. Kui ahi soe oli panin vormid ahju, küpsetasin nii, et korvikestel kuldne pruunikas toon tekkima hakkas(aga mitte pruun) umbes 10 minutit (sõltub ahjust).
Võtsin välja ja lasin hetke jahtuda ning alustasin ettevaatlikku mängu pajakinda ja käterätikuga st oli vaja vormid ju tühjaks saada ja maha jahutada ja uuesti ahju panna .. Õnnestus ootamatult hästi - korvikesed polnudki nii haprad kui kartsin - eks vist algaja õnn!
Kui kõik korvikesed valmis olid alustasin sefiiri tegemist.
Siin on minu retsepti ja Nami-Nami retsepti erinevus st vedeliku kogus on mul alati suurem.
Sefiiri tegemiseks on vaja:
3 munavalget (eelistatult suured aga ka korralik keskmine suurus sobib)
300 gr suhkrut
noaotsaga sidrunihapet
0,5 -0,75 dl mahla(eelistan valekirssi ehk arooniamahla või siis punasesõstra mahla) ... Nami-Namis 0,25 dl vedelikku
3 liitrine kõrge servaga metallkauss
Suhkur, mahl ja sidrunihape potti ja pott pliidile. Toimetan induktsioonpliidiplaadil - pidavat olema sarnase toimega kui gaasipliit st äkkilisem ja kuumem - aga tegelikult ei oska kommenteerida.
Lasen keema tõusta ja siis alandan kuumust aga ikkagi nii, et vaikselt podiseb-muliseb ja vahutab , segan aeg-ajalt. Niimoodi keeb ta umbes 10-15, pigem 15-18 minutit. Lõpu poole keeran kuumust maha nii, et enam ei podiseks ja et segades saan vahust lahti st kaob ise kuhugile ära.
Samal ajal keemisega olen munavalgeid 3 l metallkausis vahustanud.
Vahustan nii kaua kuni munavalgevaht on läikiv ja tihe ning kui näen esimest võimalikku ülevahustamise märki (munavalge hakkab muutuma tükiliseks st vahu klombid tahaks nagu tekkida) - üle vahustada ei tohi. Vahustan alati käsimikseriga.
Munavalged vahus, siirup valmis - hakkan potist niristama munavalgetele, Üks käsi hoiab potti ja teine vahustab , üritan niristada nii, et siirup vahustamislabade vahele satub st seguneb kohe munavalgega. Kui olen siirupi munavalgetesse niristatud saanud hakkab aeg lugema st sellest alates umbes 15 minutit ja sefiir on valmis nii, et võib korvikese sisse õõnsa torni keerutada.
Esimene pilt sefiirist on peale siirupi lisamist ja umbes 5 minutilist vahustamist, teine pilt on valmis sefiirist, tumedad on augud seepärast, et kausi põhi on sefiirist tühi - kõik on ülevalpool kausi külgedel ja õhus
Minu enda lemmik on siiski sefiriitort mis sobib igale üritusele/ koosviibimisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar