Kodune pastategu

Vahelduva eduga olen kodus teinud pastat pea aasta aga siia kirja panema pole jõudnud ning ega piltegi pole teinud.  
Kodune pastategu on nädalavahetuse rõõm kui kõigil on aega ja tahtmist kaasa lüüa. Kodus tehtud pasta on hoopis teise maitsega kui poest ostetud makaronid või värske pasta. Lisaks teadmine kuidas tehtud on ja mis täpselt sees on.
Alati annab maitseks panna seenejahu, pestot,kakaod, paprika- või spinatimahla. Lastele meeldib kodus tehtu  rohkem kui poe oma, lisaks tegemise rõõm. Tavaliselt jääb minu osaks taina kokkusegamine ja tükkideks jaotamine ning esimene rullimine. Hilisem rullimine ja otsustamine kui paksud või kui jämedad või kui pikad teha jääb juba laste otsustada.

Tegemise reegel on lihtne, sööja kohta 1 suurem muna ja 1 muna kohta 100 gr jahu, lisaks sorts (oliivi)õli. Kui teha kohe söömiseks st kogu tainas kasutatakse ära ühe söögikorraga ja kuivatada ei kavatseta pastat siis võib kasutada kõige tavalisemat nisujahu. Kui aga tahetakse kuivatada siis peaks kasutama durum nisujahu(saadaval igas suuremas poes). Kõik tuleb segada mikseri  tainakonksudega niikaua läbi kuni on näha, et mööda nõu serva on jäänud veidi jahu. Siis kallan jahu ja taina välja ning sõtkun kuni kogu jahu on muutunud  mõnusalt siledaks tainapalliks. Mõnikord kulub selleks 5 minutit, teinekord 15 minutit.Kõik oleneb munade suurusest, õli kogusest ja jahust. Kui kohe üldse ei ole jõudu, jaksu või tahtmist teen käed veega märjaks ja sõtkun edasi, kordan tegevust aga võimalikult vähe, sest muidu võib tainas liiga niiskeks muutuda. Kui tainast on moodustunud ühtlane pall panen kilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi. Külmkapis hoidmine aitab tainal paremini rullitavaks muutuda. Parem kui  tainas jääbkülma tunniks ajaks. Siis võtan välja ja jagan osadeks.

Tainatõki mida rullima hakkan surun alguses katega natuke õhemaks. Esimene rullimine on kõige laiema vahega mis pastamasinal olemas on ehk nr 7ga. Peale esimest rullimist voldin tainatüki kolmeks kokku(nagu lehttainasse võid pannes) ja rullin veel korra. Kui nüüd aega on siis kordan seda algust veel korra st voltimist ja rullimist kui mitte siis rullin teist korda niisama veel. Järgmine rullimene on juba nr 6ga . Niimoodi  rullin igakord kui numbrit vahetan kaks korda tainaplaadi läbi. Pasta õige välimus ja tekstuur sõltubki jahust, sõtkumisest ja rullimisest, kusjuures viimane tundub olevat kõige olilisem. Meie lemmikuks on saanud nr 3 kust õhemaks me enam tainast ei rulli. Pikkus on tavaliselt 30-40 cm, pikimad on olnud peaaegu meetrised. Viimased lastele väga ei meeldinud, sest neile meeldib iga üksik spagett suhu imeda :)   Tavaliselt teen kahele täiskasvanule ja kolmele põnnile neljast munast taina.



Valmis rullitud ja õige kujuga pasta panen soolaga maitsestatud keevasse vette. Ja vett potis on palju, peaaegu poole rohkem kui poe pastat keetes. Vajadust õli lisada pasta keeduveele pole, sest siiani ei ole midagi kokku kleepunud.
Koduse pastateo ainuke nõrk koht on kaste. Kaste tuleb teha valmis enne pasta tegu või tuleb piiduda ülilihtsa ja kiire lisandiga mis on tegelikult parem kui rikkalik tomatiga kaste.

Kana karulaugupestoga

Ahjukana on midagi lihtsat ja kiiret ning eelkõige on see  meie jaoks nn mugavustoit. Mugavustoiduks nimetan ma selliseid toite mida tuleb lühidalt ette valmistada ja mis küpsevad (peaaegu) ise st küpsetuskotis ahjus või slow cookeri´s või aurutajaga ning millga ei tule enne väljavõtmist tegeleda rohkem.  

**

Selle kana ettevalmistamiseks on vaja:

1 broiler

4-6 spl karulaugupestot *

Broiler pesta, kuivatada  ja käega nahk lihast lahti venitada. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et nahk katki ei lähe. Hea oleks kui seda õnnestub teha ka koibade ja tiibadega, vähemalt osaliselt. Käe saab naha ja liha vahele suruda kaela osast. Kui nahk on lahti siis panna naha alla pestot ja mudida kana nii, et pesto jaotuks ühtlaselt. Panna küpsetuskotti ja sulgeda koti suu. Kui on soov süüa ahjukartulitega siis võib küpsetuskoti suu jätta lahti ja järgmisel päeval lisada kartulipoolikud. Kui kartuleid ei lisa siis sulgeda küpsetuskoti suu kohe sulguriga ja panna ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval panna vorm koos kanaga külma ahju, teha augud küpsetuskottile ja lülitada ahi 200 kraadiga sisse. Küpsetada 1,5 -2 h ning aega hakata lugema siis kui ahi on temperatuuri (200 kraadi) saavutanud.

Ära ehmatada ei tasu kui alguses ei teki mingit vedelikku ja kana ei pruunistu. Kogu vedelik on alguses naha ja liha vahel mis ei lase ka nahal pruunistuda.

Serveerida vastavalt soovile kas riisi või kartulitega.

* muud pestot pole proovinud , sest siiani on eelmise aastal omatehtud karulaugupestot.

**pildil olev kana oli algselt küpsetuskotis kuid mugavusest on kott eemaldatud .

Šokolaadi - babka

On häid magustoite ja küpsetisi, on ilusaid pilte headest küpsetistest kuid on küpsetisi mida ei ole tark järgi teha :)

Veel parem kui neid tehes jätab tegija retsepti enda teada ja suudab olla iseloomuga .. ehk ei söö seda küpsetist.

Minu mõtted babkast ja selle tegemisest ulatuvad aastate taha ja said alguse televiisorist Seinfeld´i vaadates - seal osteti kaasa seda küpsetist. Uurisin mis ja kuidas tehakse, isegi retsepti leidsin aga tegemiseni ei jõudnud. Siis, mõni aeg hiljem  nägin šokolaadi- babka retsepti selles blogis . Retsepti printisin välja juba järgmisel päeval aga ..tegemiseni ei jõudnud ikka veel. Retsept on siin muutmata kujul, nii nagu on blogis Toidutegu :)

Tainas:
2,25 dl sooja piima
120 g suhkrut
12 g kuivpärmi
650-700 g nisujahu
2 muna
2 munakollast
1 tl vanillisuhkrut
2 sl konjakit
soola
200 g toasooja võid

Täidis:
250 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
100 g võid
25 g suhkrusiirupit
25 g kaneeli

Puru:
100 g jahu
60 g suhkrut
60 g võid

Määrimiseks:
1 munavalge
1 sl piima

Taina jaoks sega kausis kuivpärm, sool, suhkur ja vanillsuhkur, lisa 40 kraadini soojendatud piim, lahti klopitud munad ja munakollased ning konjak. Lisa jahu, sega ühtlaseks ja lisa sõtkudes juurde toasoe või. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane, sile ja läikiv ning hakkab käte ja kausi küljest lahti lööma (tainas peaks jääma tavalisest pärmitainast pehmem, kui on liiga vedel, lisa veidi jahu). Kata kauss ja lase tainal soojas kohas umbes 1,5 tundi kerkida.

Täidise jaoks sulata šokolaad veevannil, lisa või ja suhkrusiirup ning kaneel. Sega, kuni või on sulanud ja täidis ühtlane.

Puistesegu jaoks sega või, suhkur ja jahu ühtlaseks puruks.

Jaga kerkinud tainas kaheks palliks ning rulli kumbki pall jahuga üle puistatud laual 30×40 cm suuruseks. Määri šokolaadikreem tainale, üks pikem serv jäta vabaks ja määri munavalge-piimaseguga. Keera tainas pikemast servast alates tihedalt rulli (munavalgega määritud serv kleebib rulli kokku. Keera tainarull pooleks ja põimi kokku. Aseta saadud pats küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Toimi samamoodi teise tainapoolega. Lase babkadel soojas kohas umbes tund aega kerkida, määri pealt munavalge-piimaseguga ja puista peale purusegu.

Küpseta 175-kraadises ahjus 15 minutit, alanda siis kuumus 150 kraadini ning küpseta veel umbes 45 minutit.


Küpsetis on hää ja eriti mõnus on see puru ning üldse, kui ei teaks koostist siis jätaks kõik endale ja sööks üksi ja hästi vaikselt nii, et keegi ei oskaks seda tahta.

Lihapallid punase peediga

Olen varem juba öelnud, et üritan leida retsepte mis on kiiresti valmistatavad või neid saab ette valmis teha (kasvõi osaliselt).  Seekordses retseptis on peetide valmistamiseks kaks võimalust ehk ahjus* või aurutamine eelmisel õhtul. Jah, saab ka poest osta keedetud peedi aga see pole see st maitse on teine ja lisaks eeldab retsept, et peedid poleks vesised.

 

Vaja on :

5-7 keskmist punast peeti

2 spl õli

2 tl köömneid

väike sibul

600 gr hakkliha

50 gr riivsaia

4-6  spl hapukoort

veidi riivitud sidrunikoort

2 tl hakitud värsket tilli

maitseks soola ja jahvatatud musta pipart

150 ml hapukoort

 hakitud tilli serveerimseks

Aurutatud ja jahtunud peedid koorida ning tükeldada suupärasteks tükkideks ja panna vormi ning segada õli ja köömnetega . Küpsetada ahjus 200 kraadi juures u 25 minutit. Samal ajal segada kokku hakkliha riivsaia, hapukoore, sidrunikoore ja tilliga ning maitsestada soola ja pipraga. Vormida pallid ja kergelt läbi praadida.

Peedid ahjust välja võtta, lisada hapukoor ning kergelt läbi segada. Hakklihapallid vormi panna ja veel 20 minutiks ahju panna. Serveerimisel puistata toidule värsket hakitud tilli. Pakkuda nt keedetud kartulitega või kartulipüreega.

* kooritud toored peedid tükeldatakse parajateks tükkideks ja lisatakse õli ning köömned ja küpsetatakse 20-25 minutit ahjus. Vorm võetakse ahjust välja ja lisatakse veel veidi õli ning küpsetatakse veel 20-25 mintutit. Siis lisatakse hapukoor ja läheb edasi nagu ülevalpool kirjas.

Mugavad muffinid

Mugavad teha ja valmivad kiiresti. Sama kiiresti kui muffinid valmis said said nad ka otsa ja seda vaatamata sellele, et nad olid soolased .. Soolane küpsetis kui ta ei ole pitsa, pitsarull või viineripirukas lehttainast ei ole just kuigi populaarne.

Seekordne Vilma muffinipulber basiilikuga oli testimiseks väga hea ja tuli väga hästi välja.

Muffinite tegemiseks olid Kalevi/ Vilma päkapikud toonud 1 paki Vilma muffinipulbrit basiilikuga  ja lisaks oli :

2 spl jahu

500 gr keefiri

100 ml õli

60 gr hakitud paprikat

100 gr riivitud juustu

60 gr tükeldatud  suitsuvorsti

Segasin kuivained omavahel st ka paprika, juust ja vorstitükid läksid jahuga kokku ja siis lisasin õli ja keefiri ning segasin kiiresti ja lühidalt läbi. Küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 22 minutit

 

Magus, magusam, kõige magusam ehk karamelline banaan šokolaadiga pannkoogirullis mesise lisandiga

Midagi magusat ja tõeliselt head.

Selle tegemisel on kaks varianti kus üks on rohkem lastesõbralikum ja teine veidi vähem kuid siiski meeldib see täiskasvanute oma ka lastele :)

Vaja on:

6 banaani

u 30-40 gr võid

u 50-60 gr suhkrut

rummi (kogus sõltub tegija lahkusest ehk 2-4 spl )

Odense šokolaadi riivitult

Vilma magusate ülepannikookide jahust pannkooke vastavalt banaanide arvule (soovitavalt eelmisel päeval küpsetatud)

mett

Suhkur sulatada pannil kergelt kuldseks ja lisada või. Kui kõik segunenud on panna pannile kooritud banaanid. Küpsetada mõlemalt poolt 2-3 minutit ja lisada rumm. Banaane veelkord ettevaatlikult keerata pannil, et maitsestuksid. Panna banaan pannkoogile ja raputada peale sokolaadi ning keerata rulli. Pannkoogirullid panna pannile(kus veel on karamelli-rummi segu) ja lasta soojeneda veel mõnda aega. Panni võiks kaanega katta.
Serveerida vedela meega ja soovi korral üle raputada šokolaadiga.

 Lastele sobivam oleks teha ilma rummita. Otsest alkoholi enam ei jää karamelli, sest kõik on pannil  läbi kuumutatud ja alkohol aurustunud.

Aitäh Kalevi´le Odense šokolaadi ja Vilma toodete eest !

Šokolaadine šokolaadijäätis

Aega mööda üritan siia kirja panna retsepte mis eelmisel aastal meeldisid kuid mida ei jõudnud kohe üles riputada.

Jäätist olen küll tunduvalt rohkem teinud kui siin kajastust leiab. Meie absoluutsed lemmikud on piparmündi-šokolaadi ja mango jäätis. Väga hea on ka maasikajäätis, see nami retsept.

Tegelikult olen teinud juba kahe erineva retsepti järgi šokolaadijäätist aga see retsept Olive kaheksandas numbris eelmisel aastal tõmbas tähelepanu oma suure šokolaadisisaldusega.  Enamasti tehakse sokolaadijäätist kakaoga  siin aga on hulgaliselt šokolaadi ja natuke kakaod mis tegelikult ära kaob kõige muu varju.

See jäätis on suuresti siiski täiskasvanute jäätis. Esmamulje jäätisest oli šokolaadine, järgmine mõte oli, et mis tükid siin sees on ja kui söödud on siis tundus nagu polekski jäätis magus olnud..  Kui kõrvale jätta laste vaimustus jäätise kui sellise suhtes siis olid nad üsna tagasihoidlikud st uut portsu nii soovinud.

5 munakollast

90 gr suhkrut

60 gr fariinsuhkrut

600 ml piima*

1 kotike lahustuvat kohvi

2 tl viskit **

100 gr tumedat šokolaadi

 2 tl kakaod

Kollased ja suhkur koos lahti hõõruda ja kergelt vahustada. Lahustuva kohvi pulber ja piim kuumutada. Šokolaad ja viski koos sulatada ja lisada kakao. Kõik kokku segada ja jahutada . Täielikult jahtununa toimetada vastavalt jäätisemasina juhendile.

* piima võib vahukoorega asendada

** pole mõistlik rohkem panna, sest siis võib jäätis pehmeks jääda kuna alkohol ei lase segul külmuda korralikult
Viski asemel võib kasutada ka rummi

Kanasült ja küülik ehk tagantjärgi jõuludest

„Tagantjärgi jõuludest“ on üsna täpne kirjeldus sellele  postitusele.

Kui meil on jõululaual olnud viimased aastad lambapraad  punase kapsaga, lisaks traditsiooniline hapukapsas ja alati ka sült sea ja loomalihast siis sel aastal sai veidi teisiti proovitud.
Lammas jäi ära koos oma truu saatjaga ja asemele tuli küülik punasesõstramahla marinaadis koos ploomide ja aprikoosidega. Marinaadis oli punasesõstramahl u 1,5 dl , soola, pipart, estragoni ja tüümiani ning veidi õli, sest küülik ise oli ilma ühegi  rasva tükita. Jõulu eelõhtul panin kõik koos küpsetuskotti ja siis ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval rändas küpsetuskott ahju u 1,5 tunniks 200 kraadisesse ahju.

Lisandiks oli kartuleid, aurutatud porgandeid ja pastinaaki. Viimased kaks olid veidia ega enne lauale jõudmist veel võiga pannil, maitsestatud ainult soolaga. Oli küll mõte lisada seesamiseemneid või hoopis karamelliseks teha aga mõlemad mõtted jäid teostamata hirmus, et võiks liiga kirjuks maitsete osas minna.

Meie tavaline sült asendus lihtsalt seepärast, et esmalt olin ise parasjagu tõbine ja ei suutnud ega tahtnud turule liikuda ning ausaltöeldes polnud ka mingit jõulutunnet ... ja see tunne sel aastal minuni ei jõudnudki nii nagu tavaliselt on olnud L

Aga kanasült on midagi lahjat ja kerget. Mulle meeldis eriti see, et olin lisanud vormi põhja hernest, maisi ja porgandit. Kõik köögiviljad olid kanapuljongis eelnevalt läbi kuumutatud. Alustasin sellest, et pesin kana ja panin keema. Kui tavaliselt viitsin korjata vahtu usinalt siis seekord ajasin kaks korda vee keema ja lasin vahul koguneda. Kolmandal korral jäi vesi peaaegu puhtaks ja see vähene vaht mis tekkis selle suutsin ära võtta.  Lisasin koorega sibula, pisikese juurselleri mugula ja terve kooritud porgandi, lisaks terapipart, vürtsi paar tera ja loorberilehe. Lasin kõigel 1,5 tundi vaikselt keeda nii, et vee pind veidi virvendas.Umbes pool tundi enne keetmise lõppu lisasin soola maitse järgi(arvesta, et jahtudes on magedam kui kuumana). Lasin kanal jahtuda ja puhastasin kontidest ja nahast ning tükeldasin kanaliha. Kurnasin vedeliku ja eraldasin tassitäie vedelikku köögiviljadele, et need läbi kuumutada. Mõõtsin vedeliku ja võtsin vajaliku koguse želatiini. Leotasin ja sulatasin želatiini ja segasin sooja puljongiga(mitte kuumaga). Osa sulatatud želatiinist panin köögiviljadega puljongisse( mis oli ka veidi jahtuda jõudnud) ja segasin ning jaotasin vormi põhjadele. Panin vormid külma, et põhi tarretuks. Kui vormide põhi oli tarretunud ja ülejäänud pulong koos kanalihaga piisavalt jahtunud täitsin vormid ning panin külma.   

Need muudatused meie jõululaual ei olnud ainukesed. Lisaks soolase toidu muudatustele oli muudatus ka magusas. Meie traditsiooniline stolle ja keeks mustade ploomide ja kreeka pähklitega jäid samuti ära, selle asemel oli laual hapukoorekook glögi kattega.

Oasupp - mõjutustega itaalia köögist

Minu varasem eelistus teha toite mis vajavad nikerdamist ja on ajamahukad on mõneks ajaks unustatud. Sügisest alates on olnud meie köögis toidud mida saab ette teha, mis valmivad kiiresti või siis on köögis ainult mehed :)  ehk enamasti on laual riis, pasta, mõni panniroog või slow cooker´iga valmistatud toit.

Järjekordselt uusi ideid otsides avastasin uuesti sellise toreda raamatu nagu " Itaalia köök", eesti keelde tõlgitud 2006. Seda ostes ei aimanud ma kui kasulikuks see aja jooksul osutub. Olen sellest päris palju retsepte proovinud ja kõigiga siiani rahule jäänud.

Nagu alati suudan iga retsepti teiseks teha ja seda tahtmatult. Seekordki ei pidanud näpuga järge raamatus ja nii unustasin, et osa ubadest tuleks püreestada. Muus osas jäin retseptile truuks kui välja jätta ubade valik. Minul oli kodus ubade mix kolmest sordist ja nii ma selle valgete ubade asemel võtsingi.

vaja on:

1,5 tassi kuivatatud ube

1 loorberileht

5 spl õli(soovitatav oliiviõli)

1 keskmine sibul

1-2 porgandit

1 sellerivars

3-6 keskmist tomatit (võib ka koduseid külmutatud tomatisektoreid kasutada)

2 küüslauguküünt

0,5 spl kuivatatud tüümiani

u 4 tassi vett

(natuke puljongipulbrit)

Panin oad hommikul vette. Õhtul nõrutasin ja loputasin ning panin keema. Lasin veidi keeda ja nõrutasin ning loputasin. Panin uuesti keema külma veega ja kordasin tegevust. Tegelikult piisab ka ühest korrast kui tegemist oleks olnud ainult valgete ubadega aga mul oli punaseid ube ka selles segus. Lisasin kolmandale veele ka loorberi ja keetsin madalal kuumusel kuni oad olid pehmed. Nõrutasin ja jätsin ööseks kausiga külma, sest kogu selle tegevuse tegin pühapäeval.

Esmaspäeval jätkasin tegevust sellega,  et kuumutasin potis õli ja lisasin sibula esimesena, järgmisena porgandi ja selleri . Kui porgand oli peaaegu pehme lisasin tomatid, küüslaugu ja tüümiani. Kui kõik tundus kuum olevat lisasin vee ja oad. Lasin keema tõusta ja lisasin maitseks soola ning keetsin u 15-20 minutit. Värske jahvatatud pipraga tegeles igaüks ise oma taldrikus. 

Martsipani- tikrimuffinid

Minu lemmik muffin on punase tikri ja valge šokolaadiga muffin. Need on parimad ja juba paar aastat minu lemmikud. Panen igal suvel veidi tikreid külma, et neist talvel lemmikmuffe teha.

Kui täna magusaisu lootusetult suureks muutus ja kappi vaadates avastasin, et pole ikka veel midagi Vilma muffinipulbrist teinud oli otsus kindel .. asun uuele katsele selle jahuga. Mu varasem kogemus ei kannata kriitikat ... blogis sellest kirjutanud ei ole ja isegi meenutus ei vääri siinkohal mainimist.

Esimesena tuli lauale muffinipulber, sellele järgnesid külmutusest tikrid ja siis .. oli veel midagi vaja, hm Natuke kookoshelbeid. Veel midagi ? Jah, martsipani natuke, enne kui keegi jälle ära näksib(ehk kuni kapis ära  kuivab :)

1 pakk Vilma muffinipulbrit

100 gr tikreid

100 gr Odense martsipani

1-2 spl kookoshelbeid (või ka ilma)

2 kuhjaga spl jahu

175 ml vett

0,75 dl õli

Segasin muffinipulbri, kookoshelbed ja jahu.

Martsipani purustasin 2 spl segatud jahuga saumikseri hakkijaga(teraga tops) ja lisasin ülejäänud jahule. Lisasin õli ja vee ning tikrid ning segasin kiiresti ühtlaseks. Panin vormi ja küpsetasin u 25 minutit 195 kraadises ahjus.

Mulle meeldis kuigi martsipani oleks võinud vist rohkem olla :) Ja seda ütleb inimene kes ei ole martsipani fänn. Samas olid muffid täpselt paraja magususega ehk mitte liiga magusad ja mitte liiga hapud.