Juuretis ja kodune leib

Sooja leiva lõhn, krõbe koorik ja või  - rohkem polegi vaja õnneks !

Juuretise tegemine on aja ja tunde küsimus, alati ei õnnestu ja teinekord õnnestub kiiremini kui arvata oskad. Hea ja kiiresti toimetav juuretis on paks, vedel juuretis on nõrgem ja aeglasem. Vedelast juuretisest ei ole mina suutnud paksu juuretist kasvatada .. ilmselt jääb oskuste taha aga võib-olla ei jää ka ! 

Kodust leiba olen teinud vahelduva eduga 4-5 aastat. Meie pere lemmik on tume, natuke niiske ja pigem magus leib. Linnasejahu peab kindlasti sees olema, hea kui ka jahvatatud koriander lisatud on.. ok, ega öelda ei osata mis puudu on aga kui olemas on siis oskavad hinnata küll.

Alustan tavaliselt õhtul 20.00  ja järgmise päeva lõuna(11.00) ajal küpsetan või siis alustan hommikul 7.00 ajal ja õhtul u 20.00 ajal küpsetan. Pikemalt leivatainast seista ei lase, sest läheb liiga hapuks.

Leiva jaoks on vaja esimese päeva õhtul:

u 200 ml juuretist

1 l käesooja vett 

rukkijahu niipalju, et moodustuks paks hapukoore  sarnane tainas

Teise päeva hommikul on vaja:

natuke jahu, et tainale lisada ja siis uus poeg võtta järgmise korra jaoks

peale seda lisada tainale :

1 spl soola, eelistatult meresoola

6 spl suhkrut

2 suure kuhjaga linnasejahu 

soovi korral 1- 1,5 tl jahvatatud koriandrit. Kui ise uhmris peenestada võib piirduda 1 tl ja isegi seda on vägagi piisavalt, sama on Kreekast toodud koriandriseemnetega.

soovi korral seemneid 

jahu 

Jahu lisada niipalju,  et tainas vedel ei oleks ja et märja sõrmega tainasse auku vajutades-torgates jääks vähemalt pool auku alles st ei vajuks kinni.

Eelistan alati kroovjahu mitte täistera . 

Jagan taina 2 leivavormi(30 cm pikk) vahel ära . Peaks olema umbes pool vormist täis. Silun märja, vesise käega siledaks ja jätan kerkima umbes 1,5 -2 tunniks. Peale esimest tundi vaatan kerkimise üle, sest mõnikord on juba servani kerkinud.  

Ahju soojendan 225 kraadini  (ülevalt-alt) , lisan vee (veenõu) ahju, küpsetan 15 minutit ja siis alandan kuumust 200 kraadile ja küpsetan 35-40 minutit) sõltub kui pehme tainas vormi panemisel tundus. Kui kahtlen endas mõõdan leiva temperatuuri , peaks olema 98 kraadi.

Ahjust välja tõstes määrin pealt võiga jajätan ilma vormita restile jahtuma. 

PS pildil olevad leivad kerkisid liiga lühikest aega toatemeratuuril ja seejärel ahjus küpsemise ajal avastasid kui tore on edasi kerkida .

Aiahooaeg 2021

 Uus aasta uue hooga! 

Esimese sammu uue hooaja suunas tegin 2020 aasta kokkuvõttega novembris, järgmine samm oli uute tomatisortide otsimine-ostmine  jaanuaris, arvamust avaldas ka minu parem pool :)  ehk mees valis kasvatamiseks paar huvitavat paprikat. Alguse saab  projekt " Kõrvits - uus vorm, välimus ja värv!"

Tomatitest peaks kasvuhoonesse jõudma :

Big Daddy, Oranže , Hugo, Black from Tula, Taiko ning kirsstomatid Read Pear,  Principe Borghese, Sweet Million, Black cherry, Chocolate cherry/Red alert. 

Uued sordid 2021 on:

Kellogs Breakfast - kollane kõrge tomat

Ananas Noire - kõrge, mitmevärviline(roheline-punane) suur tomat 

Cosmonaut Volkov - punane kõrge tomat, uudishimu sai võitu ja usaldus Vene sortide vastu on kuidagi suur. Ja tegelikult aimasin, et see sordi nimi on ahvatlev ka ämmale :) , nn võileivatomat 

Nebraska Wedding - kollane võileivatomat, eeldatavalt madal aga laseme ennast üllatada, sest on ka mainitud, et kõrge

Purple Russian ehk Black Ukraine  - piklik mustjas kõrge tomat, väidetavalt magus

Gold Medal - kõrge mitmevärviline tomat (kollane -punane), väidetavalt magus

Carbon - kõrge võileivatomat

Zapotec Pleated - kõrge tomat, punane, huvitav kuju võiks piltide järgi olla

Tumbling Tom red - punane kirsstomat , plaan kasvatada grillimiskoha juures

Paprikatest (eeldatavalt mahedamad piprad) lähevad testimisele:

Sweet Banana - värvub helerohelisest heledamaks punaseks, kusjuures rohelisena maitseb paremini. See on paprika mis sooja suve korral kasvaks ka avamaal

Shishito - jaapani paprika. Ei pidavat terav olema, kasutatakse pigem rohelisi vilju aga kõlbab ka punasena tarbida. Olevat head oliiviõliga praadides ja natukese soolaga maitsestades

Spiralus - peperoni, väheterav. Ideeliselt võib ka õues soojas kohas kasvatada, meil vist siiski kasvuhoone elanik.

" Kõrvits - uus vorm, välimus ja värv!" osalejad on:

Beja - muskaatkõrvits, piklik 

Black Futsu - muskaatkõrvits. Sobib söögiks aga vaadates välimust siis väga ei tahaks aga kingiks tahaks küll viia kui välja näeb nii nagu pakendipildil

Hidemi - pisem kui eelmine ja kuulub eelmisega samasse perekonda, klassikaliselt oranž

Blue Hubbard - sinakashall tilgakujuline kõrvits. Sobib söögiks aga ka sügisel ukse kõrvale kaunistuseks.

Boston Marrow -  oranž, oleks tore sügisel aeda kaunistada

Blue Banana - sinakashall nii söögiks kui kaunistamiseks sobiv kõrvits. 

Hiline kokkuvõte aiahooajast 2020

12.04.2020 Vol 1

Hooaeg on alanud. Esimesed ettevalmistavad tegevused on tehtud. 

Tomatiseemned on maha pandud, taimedki on pikeeritud. 

Kasvuhoone on pestud ja ootab oma elanikke. 

Kasvuhoone põhilised asukad on tomatid ja mõned paprika, chillid ning paar pikka kurki.

Maha panin:

Tomatid:

 Red Zebra - aastaid 5-6 tagasi kasvatasin, annaks uue võimaluse, ei ole F1

 Oranže- midagi uut

 Big Daddy - mõnusad suured ja magusad punased tomatid. Meenutavad rohkem kui ükski teine lapsepõlve tomatit 

 Erk - alati toimiv, alati saagikas, punane

 Hugo - hää maitse ja toreda kujuga punane 

Goldene Königin - üks väheseid kollaseid mis maitseb 

 Black from Tula - mustade tomatite vastu on siiani nõrkus ja noh, nimi on ju ka kena 

 Taiko - aastaid ämma üks lemmikumaid tomateid, kuju kena ja maitse ka üle keskmise hää st pigem magus, kollakas oranž

 Percevidnõi Gigant - väärib oma nime, maitse hää, punanae piklik

Iiri liköör - roheline ümar,  asendab lemmiktomatit Boloto. 

 Kirsstomatid:

Black Cherry - klassika, saagikas, magus , tugeva kasvuga

Perun - kollane pirni kujuga, kannab kaua, maitse hää

Read Pear - punane variant Perun´st, esimest korda 

Gardeners Delight - magus- hapu aga mõnus suhu pista

Chocolate Cerry - uus, nimi on paljulubav

Principe Borghese - pigem hapukas ja kolmandat aastat maas - ehk miski on temas mis meeldib

Sweet Million - olla hää, minu jaoks uus

Piprad:

(Hot)Jalopeno - roheline

Moskva ime - punane chilli

Hungarian Black - punase / mustjad kaunad - midagi uut, tunduvalt malbem kui siiani kasvatud oleme

Bendigo - seemnemüüa soovitas, eks näis , siiani on väga hästi soovitanud 

California Wonder - kindla peale minek, magus mahlane, küpseb suht kaua. 

Lootuses, et suvi on keskmisest veidi soojem ja et enamus suvest tuleb kodus püsida  võtame ette projekti "magus mahlane (vesine) amps - melon". Hea mitu aastat tagasi sai proovitud. Midagi õnnestus ja midagi kohe üldse mitte .. proovime veel. 

22.11.2020 Vol 2

Alustaks ebaõnnestumisest - projekt meloni kasvatusest läks untsu st lehed olid ilusad aga õisi ei näinud. 

Teine ja juba klassikaline ebaõnnestumine on redis .  No ei oska seda kasvatada. Ei kasva ei õues ega  kasvuhoones. 

Peaaegu klassikaliseks ebaõnnestumiseks hakkan peagi lugema ka kõrvitsa kasvatamist. Eelmisel aastal õnnestus saada paar muskaatkõrvitsat aga ei ühtegi salatiks sobivat kõrvitsat ja sel aastal sain pisikesi triibulisi kõrvitsaid aga ei muskaati ega tavalist kõrvitsat. Õied olid aga mida polnud olid kõrvitsad.

Õnnestumistele mõeldes oli hea leid rooma salat, sisuliselt terve suvi oli salat oma peenrast ja hetkel korjame lehti kasvuhoonest. 

Õnnestumiseks loen ka kreeka mägitee kasvatamist seemnest. Ostsime aasta tagasi taime millelt eelmisel sügisel korjasin seemneid. 

Piparmündid , oi neid on palju müügil. 

Meilgi on aias olemas päris mitu: vana klassikaline (see mida umbrohuks peetakse - ausõna, on palju rohkem ja kiiremini levivaid münte olemas) , õun-, ananassi-, šokolaadi-, basiilik-, kähar rohe- ja greipmünt ning  münt "berries and cream" . Pere lemmikud on šokolaadi ja kähar rohemünt, vana klassikaline ja õunmünt leiavad samuti kasutust. Kevadel juurin välja ananassmündi, sest peale dekoratiivsuse pole sellega midagi peale hakata, kahjuks.

Ürdid

Neid leidub meil aias. Tüümiane on viite sorti aga lemmikud mis peavad olema on sidrun-liivatee ja apelsinilõhnaline tüümian  ning prantsuse tüümian. Salvei - neid on kaks sorti. Mõlemad olid head aga mitte väga tugeva maitse ega lõhnaga. Ootame ja vaatame kuidas talve üle elavad. 

Rosmariin - ostsin kevadel roomava variandi. Olevat lootust, et elab meie talve üle ... testime.

Pune - on olemas aastaid kuid kevadel leidsin kaubandusest kreeka pune. On sellise tugeva lõhnaga,  erutab haistmist ükskõik kui õrnalt puutuda üritad  .. 

Peenras leidub veel leeskputke, murulauku, hiina murulauku, karulauku, estaragoni(seda päris õige maitsega), peterselli, aedruuti(väga hea liha maitsetugevdaja, kergelt magusa maitsega), piparohtu, põõsas mikromeeriat( imehea teetaim), melissi, viielehine eluväät - kui talve üle elab siis saab sellest peenra nuhtlus, sest suve lõpuks oli rohkem paljunenud kui ükski piparmünt seda suutis ..

Kasvuhoones leidus salatbasiilikut, mis oma maheda maitse ja väga suurte lehtedega  oli minu lemmik. 

Kasvatatud tomatite plussid ja miinused:

 Red Zebra - ootamatult hea saagi ja hea maitsega, natuke liiga sitke nahaga minu jaoks

 Oranže- midagi uut , mida tasub uuesti kasvatada

 Big Daddy - vähem saagikas kui aasta tagasi aga kasvatan ka 2021

 Erk - esimest korda ebaõnnestus - kandis vähe

 Hugo - jätkuvalt üks lemmikuid 

Goldene Königin - kandis väga hästi ja maitse nagu alati .. hea 

 Black from Tula - parim tomat aastal 2020. Kobarad imelised, õis ja tomat.

 Taiko - maitse hea ja kandis päris hästi, võib veel katsetada

 Percevidnõi Gigant - kandis vähem kui aasta tagasi aga ikkagi hea ehk ka 2021 leiab kasvuhoonest

Iiri liköör - oli aga Bolotot ei asenda, kahjuks  

 Kirsstomatid:

Black Cherry - kui poleks aastaid kasvatanud siis uut võimalust ei annaks ehk täielik ebaõnnestumine. Kasv vilets, õisi ja tomateid vähe .  

Perun - üks esimesi kellelt tomateid sai ja ka üks viimaseid.

Read Pear - nii nagu kuju on sarnane Perunile nii ka maitse ja kasv. Kasvab ka 2021 kasvuhoones

Gardeners Delight - magus- hapu aga mõnus suhu pista, leiab ka 2021 kasvuhoonest

Chocolate Cerry - uus, nimi on paljulubav aga uuesti ei kasvata. Ei olnud midagi erilist.

Principe Borghese -oli, on ja jääb veel vähemalt aastaks minu valikusse.

Sweet Million - oli hää, viinamarja magusus ja imeliselt kena kobar kui nii öelda võib.

Viljapuude saak 

Õunu leidus piisavalt ja jagus novembri lõpuni. Varaseid pirne oli natuke vähe aga siiski oli , säilitamiseks mõeldud pirne hakkasime ükshaaval puult "testimas" käima  ja jagus aasta lõpuni. 

Ploome ja kreeke (haraline ploomipuu) oli vähe.

Meie aias kasvavad järgmised õunasordid: 

Kasper, Martsipan, Tiina, Kuldrenet, Spartan(eelviimane pilt), Pirja(ei ole siiani õiget õuna andnud) ja veel kaks head teadmata sorti aga söödavaks muutuvad aias viimastena ning siis veel üks säilitamiseks sobiv vana ja teadmata sort ja  Golden millelt ei ole õunu saanud.

Pirnidest on meil olemas: 

Saaremaa punane, Seiu, Pepi, Belorusskaja pozdnjaja(pildil).

Peekoni ja juustuga paksud vahvlid

Vabatahtlikult sunniviisiliselt kodus olemine, iginäljased teismelised ja aeg-ajalt piinav vajadus küpsetada viisid vahvlite tegemiseni.

Ok, ka lubadus teha midagi uut ja teistsugust ning sellest lubadusest särama löönud silmad olid samavõrd kui mitte natuke rohkem motivaatoriks.

Ja lihtne põhjendus iseendale: midagi peab ju õhtul sööma. 

250 gr jahu

135 gr suhkrut

1 tl soola

1 spl küpsetuspulbrit

3 muna, eraldi kollane ja valge

370 gr piima

230 gr võid või margariini

8 peekoniriba(prae ja tükelda) või 80 gr hää ja tugeva maitsega pisikesi singikuubikuid 

70 gr riivitud tugevamaitselist juust (cheddar vms)

3-4 rohelist sibulat /pisike peotäis noori küüslauguvarsi 

Pane vahvlirauad sooja.

Sega kuivained omavahel.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks.

Sulata või/margariin.

Pane ahi 100 kraadi juurde sooja. Ja lükka rest ahju.

Sega piim, või/margariin ja munakollased.

Lisa vedelik kuivainetele ja sega ühtlaseks, lisa munavalgevaht ja sega ettevaatlikult läbi. Lisa praetud ja jahtunud peekonitükid, riivitud juust ja hakitud/ratasteks lõigatud roheline sibul.

Kui vahvlirauad on soojad ja tainas valmis, asu küpsetama. Küpseta vahvleid umbes 5 minutit , kuni on kuldpruunid. Tõsta ahju restile kuivama. Otse vahvliraudade vahelt on vahvlid natuke liiga pehmed aga veidi ahjus järelküpsenuna on väljast krõbedad ja seest pehmed.

Iginäljased võtsid endale omasel moel lisandiks paksu hapukoort. 

Tegijale piisas Kreeka mägiteest e sideritis´est.

Sefiiir ja sefiirikorvikesed

Klassikalised sefiirikorvikesed ei ole meil kuigi levinud .. pigem kehtib meil reegel "ega küll küllale liiga tee" ehk beseekorvike sefiiriga on paras amps.

Sefiirikorvikesed on magusasõprade üks lemmikuid ja ka vähem magusasõpradele aeg-ajalt mõnus amps. 

Retsepti olen mugandanud , originaal  Nami-Namist aga valmis korvikeste arv sõltub nii korvikesse pandavast taina kogusest kui ka sellest kui kõrgeks sefiiritorn ajada. Mina sain 16 tk aga mul olid üsna väiksed korvikeste vormid.

Muretaigen korvikestele:

100 gr võid

150 gr nisujahu

1 spl suhkrut

2-3 spl külma vett 

Sega suhkur ja jahu, lisa või tükikestena ja haki noaga peeneks puruks, lisa vesi ning sega tainaks. Vormi pallike ja suru lapikuks ning pane toidukilesse, vähemalt pooleks tunniks (30 minutit) külmkappi. 

Originaalretseptis on soovitus rullida tainas lahti ja siis tainakettad panna vormi ... olen tunduvalt mugavama tegevusviisi enda jaoks avastanud: 

Võta tainas välja ja jaga võrdseteks osadeks ehk nii mitmeks kui palju vorme on. Minul oli neid 10. Võrdselt jaotatud tainast tegin pallikesed ja hakkasin vormi põhja ja seintele/servale suruma - vooderdama. Surusin nii, et päris läbi ei paistnud aga paksult ka ei jäänud kuhugile. See kui väike serv üle vormi ääre jääb pole hull, küpsedes vajub allapoole tagasi. Peale esimese vormi vooderdamist tõdesin, et pallikesed on liiga suured ja vähendasin nende suurust niipalju kui esimese korvikese vooderdamisest üle jäi, ehk  et sain pärast veel 6 vormi küpsetada. Ette rutates olgu öeldud, et need kuus vormi vooderdasin nii, et nad ikka kumasid kergelt kohati läbi. 

Aga siis kui kõik vormid tainaga vooderdatud olid panin uuesti külmkappi umbes pooleks tunniks.

Panin ahju sooja 225 kraadi juurde. Kui ahi soe oli panin vormid ahju, küpsetasin nii, et korvikestel kuldne pruunikas toon tekkima hakkas(aga mitte pruun) umbes 10 minutit (sõltub ahjust).

Võtsin välja ja lasin hetke jahtuda ning alustasin ettevaatlikku mängu pajakinda ja käterätikuga st oli vaja vormid ju tühjaks saada ja maha jahutada ja uuesti ahju panna .. Õnnestus ootamatult hästi - korvikesed polnudki nii haprad kui kartsin - eks vist algaja õnn! 

 Kui kõik korvikesed valmis olid alustasin sefiiri tegemist. 

Siin on minu retsepti ja  Nami-Nami retsepti erinevus st vedeliku kogus on mul alati suurem. 

Sefiiri tegemiseks on vaja:

3 munavalget (eelistatult suured aga ka korralik keskmine suurus sobib)

300 gr suhkrut

noaotsaga sidrunihapet

0,5 -0,75 dl mahla(eelistan valekirssi ehk arooniamahla või siis punasesõstra mahla) ... Nami-Namis 0,25 dl vedelikku

3 liitrine kõrge servaga metallkauss 

Suhkur, mahl ja sidrunihape potti ja pott pliidile. Toimetan induktsioonpliidiplaadil - pidavat olema sarnase toimega kui gaasipliit st äkkilisem ja kuumem - aga tegelikult ei oska kommenteerida.

Lasen keema tõusta ja siis alandan kuumust aga ikkagi nii, et vaikselt podiseb-muliseb ja vahutab , segan aeg-ajalt. Niimoodi keeb ta umbes 10-15, pigem 15-18 minutit. Lõpu poole keeran kuumust maha nii, et enam ei podiseks ja et segades saan vahust lahti st kaob ise kuhugile ära.

Samal ajal keemisega olen munavalgeid 3 l metallkausis vahustanud.

Vahustan nii kaua kuni munavalgevaht on läikiv ja tihe ning kui näen esimest võimalikku ülevahustamise märki (munavalge hakkab muutuma tükiliseks st vahu klombid tahaks nagu tekkida) - üle vahustada ei tohi. Vahustan alati käsimikseriga.

Munavalged vahus, siirup valmis - hakkan potist niristama munavalgetele, Üks käsi hoiab potti ja teine vahustab , üritan niristada nii, et siirup vahustamislabade vahele satub st seguneb kohe munavalgega. Kui olen siirupi munavalgetesse niristatud saanud hakkab aeg lugema st sellest alates umbes 15 minutit ja sefiir on valmis nii, et võib korvikese sisse õõnsa torni keerutada.

Esimene pilt sefiirist on peale siirupi lisamist ja umbes 5 minutilist vahustamist, teine pilt on valmis sefiirist, tumedad on augud seepärast, et kausi põhi on sefiirist tühi - kõik on ülevalpool kausi külgedel ja õhus

Minu enda lemmik on siiski sefiriitort mis sobib igale üritusele/ koosviibimisele.

Head uut!

Olgu see uus parem, toredam, magusam, huvitavam

 ja olgu meil tarkust 
ja oskust seda märgata!

Sushi

Ootamatu avastus, et sushi tegemisest ei olegi pikemalt kirjutanud  ja teadmine, et pere vanim on edukalt sushit tegema ja sööma õpetatud ja sushi on üks laste lemmiktoitudest koos kõige sinna juurde kuuluvaga ei jäta muud võimalust kui kirjutada kuidas need meie kodused makid valmivad.

Alustame retseptist ja siis samm-sammult edasi

500 gr sushi riisi( kui julged siis saab hakkama ka pudruriisiga aga pesemine võiks toimuda kiiremas tempos kui sushi riisiga)

700 ml vett

70-90 ml riisiäädikat (sushi äädikat) ehk ca pool pudelit

soola (ca pool teelusikat), suhkrut (ca pool kuni 1 supilusikatäis) maitse järgi

taimer millega aega mõõta J

·        Pese riis läbi mitme vee, vahepeal suurem osa vett ettevaatlikult ära nõrutades sõela abil(riisi sõelale valada ei ole vaja). Pestes liiguta riisi poti põhjas sõrmedega, tee riisi pihku haaravaid liigutusi, suru  sõrmed pooleldi rusikasse nii et riisi ka peos on, mudi kergelt riisi. Vesi peab peaaegu selge jääma st pigem selge kui hägune. Samas, kui riis  tõmbub pesemise ajal valgeks ja hakkavad tükikesed eralduma siis ei kannata riisi enam (kaua) pesta st tuleb lõpetada. Üldiselt tuleb vett vahetada 4-6 korda ja ajaliselt umbes 15-20 minutit.

·        Jäta pestud riis kaanega kaetult potti õige vee kogusega (700 ml) seisma pooleks tunniks (30 minutit)

·        Pane riis keema. Kui vesi keema läheb alanda kuumust nii, et vesi ainult aimatavalt keeb(kindlasti mitte ei tohi aktiivselt muliseda). Hoia potil kaan peal st ära näpi kaant alates hetkest kui panid õige koguse vett potti kuni võid lisada maitseained) . Lase keeda 10-15 minutit.

·        Peale keetmisaega keera poti alt tuli maha/pane pliit kinni ja lase riisil potis kaane all veel 10 minutit seista. Ära puutu kaant st lase kaan olla poti peal!

·        Kui tõmbamise aeg möödas on, lisa riisiäädikas, sool ja suhkur ning sega ettevaaatlikult aga kiiresti riis läbi nii et kogu riis saaks osa maitseainetest. Riisiäädikas muudab riisi kleepuvaks ja seda on ka segamisel näha kus riis on pudisev - liikuvam seal on  kokkupuude äädikaga vähene olnud ehk vajab veel segamist.

·        Kata pott puhta käterätikuga ja lase jahtuda. Kiiremaks jahtumiseks võid ka keedetud riisi ja maitseained puhtas kausis kokku segada aga  kui aega on ja natuke laisk(mugav) olla siis on lihtsam tõsta pott restile/alusele ja toimetada samas potis ehk kuni riis jahtunud on ja  rulle tegema saaab hakata.

Rullimine

Vajalik:  matt, nori lehed, kausike veega, riis ja meelepärane täidis : lõhe, tuunikala, krabipulgad, suitsukana, kurk, muna, kiivi, avokaado, paprika, keedetud porgand ning riisiga tegelemisel märjad sõrmed.

Pane nori leht mati endapoolse(alumine serv) servaga tasa, tõsta lusika ja märgade sõrmede abil riisi nori lehele. Jaota pudistades ühtlaselt nori lehele peale laiali jättes ülemisest servast 1,5 – 2 cm riisivabaks. Ära vajuta/suru riis lehele laiaks, vaid las ta olla nii nagu pudistades jääb, kui läbi riisi kumab kohati lehe tumedat värvi on kõik korras, servadest võiks siiski ääreni riisi olla. Selleks, et riis sõrmede külge ei kleepuks niisuta sõrmi veekausikeses. Enda poolsele servale, riisi peale aseta valitud täidist. Rullima hakates veendu, et kõik valitud täidised oleks koos ja püsiks koos kui esimest keeramist(keerdu) teed st kui nori leht puudutab/jõuab riisini. Siis suru tekkinud nori lehe, riisi ja täidisega rulli esialgu omavahel kokku(et miski nori lehe alt välja ei trügiks) ja siis ühtlaselt keskohast servade suunas ja kui tundub, et rull on kokku surutud siis tõmba keskkohast ühtlase survega mati servade suunas. Nii surud ja seod riisi täidisega kokku ja hiljem on parem lõigata ning ka süüa. Keera rulli pool kuni kolmveerand keerdu edasi ja korda tegevust surumise ja ühtlase tõmbe osas. Kui jõuad lõppu st sinna kus riis enam ei ole, siis tee sõrm veega märjaks  ja niisuta vabaks jäetud nori lehte, et rull kokku kleepuks. Rulli nüüd lõpuni, tehes ka edasi-tagasi rullimist mati vahel paar korda. 

Juhul kui kogemusi rohkem ja mänguisu suurem võib teha ka nii, et nori leht jääb sisse ehk riis on välimise kihina. 

Sellise rulli tegemiseks on vaja matile asetada toidukile, lõigata nori leht pooleks(risti nende triipudega mis nori lehe ühel küljel on). 

Riis pudistatakse ühtlase kihina(vahesid jätmata) kilele lehe suuruselt + veel 1,5-2 cm mis aitab rulli kokku kleepida rullimise lõpus. 

Riisile asetatkse nori leht ja täidis sinna peale ning rullitakse kokku nagu tavalist makit. Tähelepanelik tuleb olla rulli keeramise lõpus st toidukile ei tohi jääda rullimise lõpus riisi kihtide  vahele. Makit ei pea katma mustade seesami seemnetega aga võib kui soovi on.

Maki lõikamiseks on vaja teravat nuga ja külma vett (jätan kraani lõikamise ajaks vaikselt nirisema). Tee nuga märjaks ja lõika sobiva paksusega rullid. Tea, et riis hakkab kleepuma noa terale – selle vastu aitab märg nuga ja umbes iga kolme lõike järel tera puhtaks tõmbamine(poti serva vastu). Saab ka rohkem lõigata järjest aga siis ei näe kõik kõige ilusam välja..

Söömiseks vajalik wasabi-pasta (meile läbi aastate lemmik Saitaku wasabi pasta), marineeritud ingver (roosa parem kui valge – aga see on maitseasi) ja sojakaste.

Näkileivad vol 1: päikesekuivatatud tomatite ja mozarellaga

Esimene katse teha ise näkileibasid, enda meelest peaaegu õnnestus ... teiste meelest õnnestus, küsiti retsepti :) 

Lihtsad, sõltuvust tekitavad  ja  kordamisele minevad.  Üsna õhulised ja muredad.

5 dl vett

50 gr pärmi

1 tl soola

1 dl õli (päikesekuivataud tomatite õli)

1 -2 spl mett 

2 dl täistera kaerahelbeid

7 dl nisujahu

1 dl seesamiseemneid

1mozarella pall  jämedalt riivitult

100 gr tugava maitselist riivjuustu

korralik peotäis päikesekuivatatud tomateid(u 10-12 tk), peeneks hakitult

tüümiani, rosmariini, kokku u 0,5 - 1 tl

1 spl linnasejahu (soovi korral, annab tumedama välimuse tainale)

Murenda pärm kaussi, lisa osa veest ja lahusta pärm vees. Kalla juurde ülejäänud vedelik, õli , mesi, sool ja maitseained. Sega niikaua kuni mesi ära sulab.

Sega juurde kaerahelbed , seesamiseemned ja jahu. Sõtku tainas sitkeks või sega lusikaga niikaua kuni lusikas puhtaks jääb. Jäta seisma 10-15 minutiks.

Jaota tainas 6-7 võrdseks osaks. Rulli tainas küpsetuspaberil plaadi suuruseks ja lase u 5 minutit seista, lõika taignalõikuri või noa abil sobiva suurusega tükid. Küpseta 200 -225 kraadises pöördõhuga ahjus 5-8 minutit, jälgi et ära ei kõrbe. usalda rohkem silmi kui  kella :) 

Kui küpsetamisel mõni tükk jääb pehme, lase täielikult ära jahutuda – võib siiski kõvaks tõmbuda. Ja kui ei tõmbu siis võib uuesti ahju panna  kui kogu tainas on ära küpsetatud .

Silja imeline Martsipani ploomikook

Parem harva kui üldse mitte. 

Olen  olemas aga siia ei jõua. Küll jääb pildi tegemine valguse taha või ei jõua fotokat tuua või kaob retsept või on juba tehtud ja ei näe põhjust miks peaks sarnast retsepti uuesti postitama.  Palju kasutan neid samu retsepte siit blogist. Ehedaid emotsioone ja tõeliselt meeldivaid retsepte on  kuidagi vähe ... häid retsepte on palju aga neid mida oma "kullavaramusse"  kirjutaks, neid niipalju polegi.

Kunagi ammu,  laupäeval ilmuva EP laupäevalisas oli imehea ploomikoogi retsept.

Midagi tõeliselt head magusasõpradele (tõelistele magusasõltlastele). Ploomid ei seganudki koogi söömist  - oli hindajate arvamus, võib-olla oleks võinud paar ploomi rohkem olla, pakuti ka . Needsamad hindajad on enamasti arvamusel, et ploomikook on parem kui seal neid hapusid vilju poleks, või et õunakook on parem ilma õunteta jne.

Minu tehtud variandis oli kasutusel nisujahu aga võib ka 80 gr toortatrajahu + 70 gr maisijahu kasutada(soovitus lehest)

Vaja läks siis:

150 gr nisujahu (nii paar  kuhjaga supilusikatäit lisasin juurde, sest ei raatsinud muna valget seisma jätta)

40 gr suhkrut

1 spl vanillisuhkrut

näpuotsaga soola

100 gr külma võid

1 munakollane( panin 1 terve keskmise muna)

Taina segasin kokku köögikombainis. Alustasin jahust, siis suhkrud ja sool, seejärel külm või tükkidena ja muna. Saadud taina surusin piklikku koogivormi(12x30cm) põhja ja äärtele ja panin sügavkülma 10 minutiks. Uuesti välja võttes torkisin kahvliga põhja auklikuks ja küpsetasin 200 kraadi juures kuni tainas oli pealt kuiv ja hakkas kuldseks muutuma mõnest kohast.

Kui köögikombaini kasutada ei saa või ei taha siis sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega ja näpi külma tükeldatud võika ühtlaseks puruks, viimasena lisa (muna)kollane.

Koogivormi suuruseks võib olla ka 23-24 cm lahtikäiv koogivorm.

Täidis ehk  kate

200 gr martsipani

u 10-12 ploomi(sõltub suurusest, koduaia omad on väiksemad enamasti st võib rohkem olla, külmutatud poolikuid kivideta ploome sulatama ei pea)

50 gr võid

40 gr pruuni suhkrut (kasutasin demerera suhkrut)

60 gr mandlilaaste (45-50 gr on ka piisav juba st minul oli ) võib asendada täistera kaerahelvestega

Katte jaoks sulatada väikeses potis või, lisada suhkur ja segada kuni moodustub ühtlane mass, viimasena lisada mandlilaastud.

Ahjust võetud koogipõhi katta esmalt õhukeste martsipani viiludega. Martsipani on lihtsam lõigata   kui hoida martsipani u 10 minutit sügavkülmas. Järgmisna asetada poolikud ploomid(kivid eemaldatud) lõikepoolega martsipani peale. Katta mandlilaastu - suhkru seguga ja küpsetada 200 kraadi juures veel 20 minutit.

Lase koogil 15- 20 minutit jahtuda ja alles siis tõsta vormist välja. Serveeri vanillijäätise või - kastmega.

Täiskavanutele: Kirju koera kook

Üks ütlemata hea kook täiskasvanutele, eeldusel et šokolaad meeldib.

Täiskasvanutele on kook alkoholisisalduse pärast ... ja ilma selleta kaotab pool võlu kui mitte kogu võlu .. 

Ja kuna enamikule lastest ei meeldi tume šokolaad niikuinii siis ei ole see kook nii ehk naa laste lemmik ..

Vaja läheb: 

800 gr digestive küpsiseid

60 gr kakaod

100 gr pähkleid (meelepäraseid - kasutasin maapähkleid, sest röstides on neil hoopis mõnusam maitse)

100 gr rosinaid

100 -150 gr marmelaadi

50-100 ml väga head konjakit (ok, seda mis endale meeldib) või

rummi sama kogus kui konjak kohe kuidagi ei sobi  - aga konjakiga oli parem :) 

200 gr suhkrut

250 ml vett 

150 gr võid

1-2 spl vaniljesuhkrut

150 ml vahukoort

120 gr tumedat šokolaadi

Pudista küpsised pöidla otsa suurusteks tükkideks, tükelda marmelaad ja võimaluse korral lase rosinaid paar tundi kuni öö konjakis maitsestuda. Kui jätad rosinad konjakisse siis ole valmis 100ml  konjaki koguseks ehk rohkemakski ..  Rösti pähklid kuival pannil. 

Sega väikses potis suhkur ja kakao ning lisa vesi, viimasena lisa või. Sega ühtlaseks ning lase keema tõusta. Keeda keskmisel kuumusel u 5 minutit aeg-ajalt segades, ära lase põhja hakata(alanda kuumust kui vaja). Tõsta pliidilt ära ja lase jahtuda 10 -15 minutit.

Sega küpsised, marmelaad , pähklid ja nõrutatud rosinad suures kausis. Rosinatest järgi jäänud/nõrgunud konjak sega jahtunud sokolaadi(kakao) kastmesse. Vala šokolaadikaste küpsistele ja hakka segama küpsiseid nii, et kõik saaks kastmega kokku. 

Küpsisemass kalla lahtikäivasse tordivormi ning suru tugevasti kokku ning silu pealt siledaks. Lase seista vähemalt  tund. 

Pane potti vahukoor ja šokolaaditükid ning soojenda aeglaselt, pidevalt segades kuni šokolaad on sulanud ja on tekkinud pruun mass. Vala mass koogile ja silu siledaks. Pane tagasi külma 3-4 tunniks kuni üle öö. 

Kaunista .

Naudi !

Tiramisu tort

Head uut kõigile, tulgu uus parem kui eelmine! 

Minu selle aasta esimene küpsetis oli tort pere noorimale , hmm, pigem küll täiskasvanutele mõeldud kuid lastele meeldis samapalju kui täiskasvanutele. 

Pildil olev tort on tehtud 24 cm vormiga ja 4 munast.

4 muna

125 gr suhkrut

u 2 tl vaniljesuhkrut

noaotsatäis soola

80 gr jahu

40 gr kartulijahu

Munakollased eraldada valgetest. Valged ja sool vahustada kõvaks vahuks.Munakollastele lisada suhkur, vaniljesuhkur  ja 4 spl külma vett ning vahustada kõvaks vahuks. Kollaste vahustamine võtab üksjagu aega aga õnnestub kindlasti! Jahu, küpsetuspulber ja kartulijahu segada omavahel. Valgele lisada kollase vaht ja segada ettevaatlikult omavahel, viimasena lisada jahu. Küpsetada määritud lahtikäivas vormis või küpsetuspaberiga vooderdatud vormis 175-180 kraadises ahjus u 40 minutit. Jahuta tordipõhi ja lõika kas kaheks või kolmeks kihiks.

500 gr mascarponet

 u 1 dl vahukoort

vaniljesuhkrut

100 gr suhkrut

4 munakollast

1,5 – 4 spl amarettot (vastavalt maitsele)

jahtunud kanget kohvi

želatiin u 0,5 l vedeliku tarretamiseks

24 Savoiardi küpsist( 1 pakk)

u 25 gr kakaod 

Vahusta mikseriga munakollased suhkruga heledaks vahuks, mikserda toasoe mascarpone vahukoore, amaretto ja vaniljesuhkruga ning sega kokku munakollasevahuga. Viimasena lisa sulatatud žetaiin mikserdades kreemi.

Tordipõhja alumine kiht panna lahtikäivasse vormi ja niisutada kohviga. Küpsised lõigata veidi lühemaks, umbes 2/3 peaks pikkuseks jääma. Lõigatud küpsised paigutada vormi tihedalt üksteise kõrvale(teelusikaga on hea tordipõhja kergitada, et küpsis vormi põhjani jõuaks). Osa kreemist panna kohviga immutatud põhjale, katta üle jäänud küpsise tükkidega(pintseldada kohviga). Panna uus kiht kreemi ja siis teine pool tordipõhjast(kohviga üle pintseldada kreemi vastu minev pool) ning katta tort pealt kreemiga. Kui tordipõhi on tehtud kolmeks kihiks tuleb kreem võrdselt kihtide vahele ja peale jaotada. Hea oleks tort üle öö külmkapis hoida.

Selle talve lemmik kook: kohupiimakook

Kohupiimakooke on palju, kohe väga palju. Kohupiimakook peab olema hea. Lihtne öelda, eks? Minu jaoks on hea kook mahlane aga mitte vesine, mitte nii magus aga täpselt nii magus, et suudaks veel teise tüki võtta. Hea kook ei tohi pealt kõvaks kuivada kuid võib ootamatult kiiresti ahjuplaadilt „kokku kuivada“ . Head kohupiimakooki peaksin ka järgmisel päeval tahtma ... kuigi seda enam ei ole.

Igaüks on rahul enda kohupiimakoogiga ja kiidab, et nii mahlane ja hea ... on ju nii? Tavaliselt olen enamasti peale proovimist pöördunud tagasi oma 2/3 kohupiima-purukoogi juurde.

Nüüd olen ise, päris ise avastanud enda jaoks mõnusalt mahlase ja kreemise koogi ja isu uusi kohupiimakooke katsetada on  kadunud.  Olen ülirahul ja kui on vaja kindlalt head kooki ning suurt, siis siin see on. Pilt ei ole hea ja kuulub asendamisele niipea kui  kook saab valmis ennelõunal ja lapsi ei ole kodus :)

Põhi ehk puru:

600 ml jahu

200 gr võid 

200 ml suhkrut

1/2 tl küpsetuspulbrit

Kate: 

3-4 pakki magusat kohupiima (mitte kohupiimakreemi)

400 ml vahukoort(seda rammusat ikka)

20-25 ml mannat

2-3 spl kartulijahu

u 200 ml suhkrut (võib vähem kui ei meeldi magusad koogid)

3-4 muna (väiksemad kuni keskmise suurusega)

1 suur purk virsikuid suhkruvees

Põhja jaoks hakkida jahu, või, suhkur ja küpsetuspulber puru tainaks ja suruda suure ahju plaadi põhjale ning servadele. Hea kui ahjuplaat oleks veidi kõrgemate servadega. 

Katte jaoks segada kohupiim, vahukoor, manna, kartulijahu, suhkur ja munad omavahel ühtlaseks massiks ja panna purule. Virsikud viilutada  ning suruda kergelt kohupiimamassi. Kui on soov saada krõbedamat põhja siis viilutada virsikud enne kohupiimamassi panemist põhjale. Mida kauem kohupiimamass põhja peal seisab enneküpsemist seda pehmem on põhi peale küpsemist. Küpsetada 180 kraadises ahjus kuni kook enam ei "võdise " ja pealt mõnusalt kuldne on .. või veidi kuldpruun servadest on.

Kaks ühes ehk Suvikõrvitsapirukas ja Hakklihapirukas

Kiire, lihtne ja veelkord kiire ehk ka ahjus küpseb kiiresti.  

Vaja läks lehttainapirukale:

1 plaat lehttainast 0,5kg pakist

100 gr kodujuustu

1-2 spl head majoneesi 

150 gr riivitud juustu 

3-4 keskmist küüslauguküünt  

natuke soola 

õhukesi suvikõrvitsaviile niipalju, et kataks juustumassi

näpuotsaga riivitud juustu katteks suvikõrvitsale veidi enne valmimist

Lehttainaplaat (tegelikult mõlemad) pikemaks ja veid laiemaks rullida, no umbes poole ahjuplaadi laiuseks. Servad u 1 cm kauguselt terava noaga peaaegu lõpuni lahti lõigata.  Kodujuust, majonees ja riivitud juust ning pressitud  küüslauk kokku segada, katta lehttainaplaat juustu-kodujuustumassiga, katta õhukeste suvikõrvitsaviiludega. Peale puistata veidi soola. 

Vaja läks hakklihapirukale:

teine plaat lehttainast 0,5 kg pakist 

veidi õli 

3-4 keskmist küüslauguküünt 

soola 

pipart

veidi tomatikastet või head ketšupit

majoraani, organot  

1-2 tomatit

Küüslauk hakkida ja kuumutada kergelt õlis, lisada hakkliha, maitsestada soola,pipraga ja praadida läbi. Lisada ketšup. Hakkliha panna rullitud tainaplaadile ning puistata peale hakitud maitserohelist ning kaunistada tomativiiludega.
Mõlemad pirukad küpsetada koos suurel ahjuplaadil 205 kraadises ahjus kuldseks. Veidi enne ahjust välja võtmist lisada suvikõrvitsa pirukale riivitud juustu. 

Kleepuv, nätske ja magus ehk puding iirise kastmega

Midagi tõeliselt magusat tõelisele magusasõbrale.  

Tagantjärele võib öelda, et põhiline maitse mis meelde jääb on karamell ja aimdus, et midagi oli veel ..

Teha on lihtne ja võib kuuluda argiõhtusse kui vaid tahtmist on ning ahju ei vajata soolase toidu jaoks. 

Retsept on pisikeste mugandustega BBC Olive juuli numbrist. 

Vaja on :

170 gr võid

170 gr tumedat, pehmet pruuni suhkrut 

2 muna 

170 gr isekerkivat jahu (jahu + natuke noa otsaga küpsetuspulbrit - 1/4 tl on juba palju)

90 gr datleid

40 gr pähkleid/ mandleid

kaste serveerimisks:

300 ml vahukoort

130 gr heledat pruuni suhkrut või 55 gr tumedat pruuni suhkrut ja 30 gr heledat siirupit 

Pane ahi 180 kraadile( pöördõhk) või 200 kraadile sooja. Määri nt muffinipanni augud võiga ja jäta ootele, kui vormi mahub 150 ml siis oleks vaja 6 vormi(muffinipanni augu maht oli 100ml). Vahusta suhkur ja pehme või kuni mass on õhuliselt vahus, lisa munad. Sega läbi ja lisa jahu ning viimasena peeneks hakitud pähkild ja datlid. Mugavam on pähkleid ja datleid purustada saumikseri  hakkimistopsis. 

Pane muffinipann sügavamale ahjuplaadile ja vala plaadile vett niipalju, et 2/3 muffinivormidest oleks vees. Küpseta 40 minutit. 

Kaste jaoks aja keema vahukoor koos suhkruga, lase veidi keeda ning jäta jahtuma. Enne serveerimist soojenda kastet . 

Kaks ilma kolmandata on igav ehk martsipani-mustikakook

Hetkel tundub see viimaseks mustikakoogiks jäävat sel nädalal  - mustikad said otsa ja küpsetuspulbrit ei ole ka enam kodus  ja puhkuse ajal ei ole ma nõus käima  iga päev poes.

See kook on parim mida üle pika aja teinud olen ja kindlasti läheb kordamisele nii mustikatega kui ka õuntega mis on originaal minu jaoks ... siinkohal tänud Thredahliale  selle imemaitsva retsepti eest !
Ja veel, kook kuulub oma maitselt nädalavahetusse kuid tegemiselt argiõhtusse .. 

100 gr Odense martsipani 

3 muna

160 gr suhkrut

180- 200 gr jahu 

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl vaniljesuhkrut 

1 dl piima

50 gr võid sulatatult

1-2 klaasi mustikaid

Suhkur vahustada munaga, lisada martsipanitükid või riivitud martsipan (Odense on piisavalt pehme, et seda mitte riivida). Jahu segada läbi küpsetuspulbri ja vaniljesuhkruga. Muna-suhkruvahule lisada piim ja sulatatud või ning viimasena jahu. Segada läbi ja valada võiga määritud koogivormi - kui oled kindel vormi vedeliku pidavusele siis pole vaja vooderdada küpsetuspaberiga. Viimasena puistata peale mustikad ja panna küpsema 200 kraadisesse ahju.  Küpsetada kuni on kuldne u 25-30 minutit.
Vormi läbimõõt sel korral oli 24 cm.  Kui mustikad tunduvad (liiga)mahlased siis võiks mustikate kogust vähendada st mitte kahte klaasitäit panna.

Mustikakook halvaaga

Kui mustikad siis mustikad ehk  järgmine kook ..

Halvaad kasutan tavaliselt küll õunakoogiga kuid ka siin oli hea. Maitse on vaevu aimatav kuid annab parajas koguses magusust. 

Säästmaks ennast ja peret magusasöömisest on seegi kook  pisavalt väike, et otsa saada ühe õhtuga .

Vaja läks:

 põhja tegemiseks 

100 gr võid

200 gr jahu

1 muna

täidiseks

200 gr halvaad 

u 400 ml mustikaid

2 spl suhkrut 

 katteks

150 gr jahu

60 võid 

60 gr suhkrut 

Segasin kokku jahu,  või ja muna ning  surusin saadud läikiva taina klaasist vormi põhja ja külgedele. Panin vormi külmkappi niikauaks kuni purustasin saumikseri hakkimisnõus halvaa(enne olin ka põhja taina selles valmistanud).  Katsin halvaaga koogipõhja ja lisasin mustikad. Segasin purukatteks jahu, või ja suhkru ning puistasin saadud puru mustikatele. Küpsetasin kuni servad ja puru olid kuldsed.
Lisandiks sobib nii vaniljejäätis kui kergelt magus vahukoor - kõik sõltub sööjast, sest ise eelistasin pigem tassi head kohvi. 

Lihtne mustikakook

Selleaastane esimene mustikate korjamine  on juba ununenud kuid koogini pole kuni tänaseni jõudnud - see viga on nüüd parandatud.
 Tegin ülimalt lihtsa ja argiõhtuse koogi .. kui seda vaid õhtuni jaguks (2/3 sai otsa esimese 15 minutiga mis kook ahjust väljas olla sai).

Vaja oli :

1 pakk Vilma juubelitordi pulbrit

1 dl jahu

200 ml vett

u 3-4 spl õli

1,5 klaasi mustikaid e 300 ml

Jahud omavahel segada, lisada vedelikud ja ühtlaseks segada. Valada parajalt paks tainas küpsetuspaberiga vooderdatud  vormi ja puistata peale mustikad, lisaks u 1 spl suhkrut. Küpsetada 200 kraadises ahjus u 30-40 minutit(sõltub vormist ja ahjust)

Banaani-maasikajäätis

Kui jäätis siis jäätis ja selle postituse kasuks aitas otsustada suvi ja lapsed kes võiks vist lõpmatuseni jäätist süüa. Tõeliselt banaanine jäätis kus maasikale on jäetud vähe võimalusi.

Seekord veidi lahjem variant võrreldes eelmise retseptiga :

 

400 ml kondenspiima

200 ml vahukoort 

200 ml kohvikoort

u 1 dl maasikapüreed

2 hästi küpset banaani püreena

Kõik koostisosad peaksid olema külmkapikülmad. Segan kõik omavahel kokku ja lasen jäätisemasinal teha oma tööd. Kui ei ole soov süüa pehmet jäätist võiks valmis jäätise u 2 tunniks külmutusse panna. 

Seda jäätist võib ka ilma masinata teha, kuid soovitaks siis mõned korrad läbi mikserdada külmumise ajal. 

Astelpajujäätis

See retsept sobib nii jäätisemasinale kui neile kes masinat ei kasuta.  Kogused on käepärased ehk midagi ei jätnud topsi- karbi põhja. Hoiatada võiks vaid selle eest, et palju korraga süüa ei suuda ja kalorite arvestajatel ei tasu edasi lugemisega minna .. :)

 

Kõik koostisosad olid külmkapi temperatuuril

400 ml vahukoort

400 ml magusat kondenspiima

u 200 ml astelpajupüreed

 Segasin kõik omavahel ja panin jäätisemasinasse. Tõstsin masinast karpi ja sügavkülmikusse ning serveerisin u 3 tunni möödudes.

Limonaad estragonist

Võin julgelt öelda, et meie pere üks lemmik maitsetaimi on prantsuse estragon .
 Pikka aega enne kui selle taime omale aeda istutada saime kasutasin sakslaste kuivatatud varianti -see oli hea, kuni tekkis võimalus võtta oma peenrast oks.  Meie aias kasvav variant ei olevat küll nii mahlane ja krõmpsuv kui Gruusias kasvav kuid siiski parem kui vene estragon mille maitse ei erine tavalise rohu maitsest .. 

Meie praegune ja arvatavasti lapsepõlvest kaasa tulnud lemmik limonaad on tarhun - mõnusalt roheline ja põneva maitsega.  See limonaad tekitas mõtte -  kas õnnestuks ka kodus midagi sarnast järgi teha ..

6 dl vett

2 dl suhkrut

4-5 u 20 cm prantsuse estragonioksa *

Vesi suhkruga keema ajada ja lasta keeda kuni u 1/3 vedelikust on ära keenud, see võtab aega 20-25 minutit. Siis lisada pooled estragonioksad ja vaikselt keeta veel 5 minutit. Lasta jahtuda. Mõne tunni mõõdudes võtta oksad siirupist ja panna asemele ülejäänud oksad nind panna siirup jahedasse ning hoida 1-2 päeva. 

Joogiks võib kasutada juba peale keedetud okste eemaldamist kuid maitse on siis nõrgem. Parem oli maitse ja värv paari päeva möödudes. 

Soovi korral võib lisada ka veidi sidrunimahla kuid .. siis jääb estragoni maitse varju. 

Kindlasti serveerida jääga.
Gaasiga vee lisamine eriti midagi limonaadile juurde ei andnud .. aga see on juba maitse küsimus.

Keetsin valmis suurema koguse estragonisiirupit mida säilitan puhtas steriliseeritud pudelites külmkapis .. ega nad seal kaua seista saa :)  Lastele meeldib see jook rohkem kui poest ostetu.

* prantsuse estragonil on tugev iseloomulik maitse mida vene estragonil ei ole ja viimasest ei saa kahjuks seda jooki teha. Ja ostes estragoni taime tasub meeles pidada, et ka väikesel taimel on estragoni maitse olemas - vanusega ei lisandu maitset :)