Suvi oli kergelt öeldes natuke kiire ja töine ning puhkust kasutasin kõigeks muuks kui aias tegutsemiseks. Oh kuidas tahaks pikka suvepuhkust ...
See postitus saab olema läbi selle blogi ajaloo pikim postitus, nii et kes aiast ei huvitu siis ei tasu lugema hakata.
Kindlasti on see kokkuvõte, et teaks mis oli, mida uuesti kasvatada ja mida muuta ning mis kuidas kasvas aastal 2011.
See postitus saab olema läbi selle blogi ajaloo pikim postitus, nii et kes aiast ei huvitu siis ei tasu lugema hakata.
Kindlasti on see kokkuvõte, et teaks mis oli, mida uuesti kasvatada ja mida muuta ning mis kuidas kasvas aastal 2011.
Kasvatasin enamikke köögivilju ja kõik maitse-ja ravimtaimi nii nagu ka varasematel aastatel. Isiklikud lemmikud on kurk, aeduba ja suvikõrvits ning loomulikult tomat.
Kasvuhoones olid sel aastal minimelonid ja arbuusid, lisaks kahte sorti pommu(aitähh Pillele), kollane cayenne - tegin semnetesti - seeme on rohkem kui 4 aastat vana ja ikka veel tärkas ja kandis palju ning maitse oli sügiseks oma nime õigustav :) seda isegi mu teisele poole jaoks kes suudab enamike kibepiprasorte silma pilgutamata ära süüa. Veel oli kolme sorti paprikat(San Marino, oranžid ja mingi pisike ümar-lapik)- kõik kasvatasid hästi. Parim oli San Marino - seeme oli paar-kolm aastat vana. Maha panin 8 sorti tomatit, 5 neist Inglismaalt tellitud ja üks kodumaine sort ning kaks välismaist , lisaks rohelised vorstikesed. Meeldisid viimased(aitähh Pillele!) ja maitselt olid hääd veel Red Zebra viljad aga nende nahk oli kõva st ebamugav süüa, samas transporti kannataks need suurepäraselt - kahju, et pidin neid ainult kasvuhoonest tuppa viima. Maitselt olid veel hääd mingid kus nimes sisaldus Ukraina. Kui tomatisemneid mahapannes teadsin, et mul on kollased kirsstomatid siis hiljem kui viljad valmima hakkasid avastasin lisaks kollastele ka punased kirsstomatid - täpselt sama kujuga kui kollased aga kuidas nad sellised olid nagu olid ma ei tea. Iga taim oli algusest peale nimega ja nii olid nad mul ka kasvuhoones st igas potis oli nimesilt. Järgmiseks aastaks: tahan uuesti seda tavalist rohelist tomatit, Monymaker´t, härjasüdant ja tavalist kollast(mitte pirni ega ploomi kujuga).
Peenrale olen igal aastal kasvama pannud sibulat - vähemalt kolme sorti(tavaline kollane, punane ja valge koorega, mõnikord ka šalotti), porrut, porgandit(meeldib lilla ja valge, saksa mingi punane mis ei ole Nantes tüüpi) pastinaaki, peterselli, salatit(tammelehe, tavaline ja punaste servadega) lisaks jaapani kapsad- mida kasvatame vist juba viimased 8 aastat(Sperli seeme) ja on meie lemmikud, spinatit, hernest(lastele suvel ja suhkruhernest talveks külmutusse - hää woki toitudesse lisada), punast peeti. Seda viimast olen nüüd kaks viimast aastat kasvatanud pikliku variandina ja olen ääretult rahul, sort oli vist Cylinder ja Leedu seemned. Kurk on olnud avamaal ja meeldib Melody aga ka Dirigent on päris hää. Välimus on üsna ühesugune aga tundub, et Melody kurgid ei kasva nii suureks kui mõni siiski lehe varju jääb korjamise ajal. Lisaks on igal aastal aias suvikõrvitsad - roheline, kollane või siis rohelise asemel triibuline. Paar aastat kasvatasin ka patissone aga .. kasvataks uuesti kui leiaks retsepte mida proovida( öeldakse, et sobib suvikõrvitsa asemel kasutada aga minu meelest pole see see "õige").
Paar viimast aastat on lisaks suvikõrvitsatele olnud kasvamas ka õlikõrvitsad ja tavaline kõrvits. Esimese viljaliha ei meeldi eriti aga seemned on hääd :) ja teine oli sel aastal super! Imeliselt kollane, salat nägi nii ilus välja.
Viljapuud ja marjapõõsad. Meie vanemad õunapuud sel aastal puhkasid st igal õunapuul oli mõni õun peal aga ainult maitsmiseks. Noortest andsid kaks puud väga viisaka saagi st sain enamuse oma õunakookidest siiski nende viljadega tehtud(hilisemad koogid juba ämma õuntest) ja süüa sai ka, mitte küll palju aga siiski rohkem kui vanadelt puudelt.
Meie kaks noort pirnipuud, millest ühe latv talvel ära murdunud oli tegid üllatuse - mõlemad puud olid õisi ja hiljem pirne nii täis, et pidime igat oksa toestama. Mõlemad pirnid on hilised st mingil hetkel tuleb leida varane pirn mis sobiks nendega kokku (tolmeldamine jms).
Ploomidel olid kevadel üsna vähe õisi aga arvestades seda kui palju nad olid eelneval aastal kandnud siis ime, et üldse midagi oli ... . Eelmisel aastal olin saanud kahe puu pealt u üheksa 30 liitrist ämbritäit ploome. Üks puu siis siniste viljadega milledest on hea teha kompotti ja tumedat moosi ning teine meenutab Emma Lepermanni aga pole teps mitte see. Viljad on punaka nahaga ja sisu kuldkollane ning aeg-ajalt tekib tunne, et vili on juba puu otsas suhkrustunud , nii magusad on need.
Aprikoosipuu oli sel aastal puhkusel st nägime kevadel küll mõnda õit aga vilju ei näinud enam .. ja ei olnud öökülmasid siis kui õitses.
Lamarcki toompihlaka marjade eest käib meil lindudega võistlus kes kui kiiresti suudab süüa .. ehk piltlikult:linde ei hirmuta minema ka see kui inimene on ühel pool põõsast ja lind põõsas sees.
Sõstraid on meil järgmiselt: 2 punast, 4 musta ja 4 valget(eemal majast, mesilaste juures). Punased ja mustad sõstrad on lindude meelevallas st me ei ole võrke peale pannud ja ilma nendeta söövad linnud need lihtsalt ära. Ju olid nad näljas peale maasikahooaega mis neist sel aastal piinarikkalt(loe:paar üksikut maasikat millel noka jälg oli) möödus st kõik maasikad olid korralikult võrguga kaetud ja neil ei õnnestunud kahju tekitada (võrreldes varasemate aastatega). Varasemate aastate osaliselt võrguga katmine ja helkivate cd-plaatide riputamine ei andnud kokkuvõttes nii head tulemust kui täielik võrgutamine . Kokku saime sõstraid niipalju, et sain punaseid külmutusse panna ja ülejäänud mahlaks aurutada - laste üks lemmikuid mahlasid kui suhkrut piisavalt on.
Viinamarjad olid tublid sel aastal(aga mitte nii tublid kui aasta varem). Saime mõne liitri viinamarjamahla oma sinistest viinamarjadest (Zilga), lisaks saime esimest korda maitsta Sommerset Seedless´i ja ühe pisikesi rohelisi viimarju kasvatava taime marju. Olid teised veel pisikesed aga loodetavasti on järgmisel aastal juba suuremad. Peab igaks juhuks veel mainima, et kasvatame viinamarju avamaal st üsna varjulises kohas aga mitte maja seina ääres.
Vaarikad on meil olnud ühe koha peal nüüdseks üheksa aastat ja tegime algust eelmisel aastal nende ümber asustamisega. Millegipärast saime vanast ja poole väiksemast istandikust(u 30 taime) peaaegu samapalju marju kui aasta tagasi. Äkki järgmine aasta on uus istandik tublim.
Kultuurmurakas on minu meelest mõtetus ... õied on ilusad, mesilastele meeldib, kõik on tore aga millal on see mari valmis ? Seda ei ole ma veel ära tabanud.
Vampel on põnev mari ja meeldib uutest marjadest kõige rohkem .. kui tal ei oleks niiiiii pikkasid kasve. Pole tihanud siiani neid ära lõigata, äkki peaks?
Ootan põnevusega tädilt musta vaarikat - ei ole vampel.
Lilled ja ilutaimed on viimasel paaril aastal unarusse jäänud :( Aega on vähe ja olen hakanud vähendama lillepeenraid. Aias on olnud pojengid, neid oleme enda teada kaks sorti juurde ostnud aga .. millegipärast on ainult üks oma õisi näidanud.
Meie maha põlenud kodu vundamendile istutasin mõned aastad tagasi roose, neid on u 10-13 kokku. Mõnel taimel kasv on olnud sordile mitteomane st ostetud madalad pargiroosid on visanud kasvatada varsi mille pikkus ulatus minu silmade kõrgusele ...ok, olen päkapikk oma 1.65 kasvuga aga ikkagi natike liiga pikad need varred ja ma suudan siiani kummarduda, et roosilõhna nautida. Väetanud ei ole ma neid roose kunagi, usun et tuhk on piisav väetis.
Meie rodopeenar peab vastu veel . Seal on viis tavalist rodot ja üks heitlehine rodo. Oleme peenrasse lisaks pannud kultuurpohlad ja mustikad kasvama ... vaatame mis toimuma hakkab, kas saavad omavahel läbi. Pohlad on meil üsna noored veel st 2 aastat nüüdseks aga mustikad on ca 5-6 aastat kasvanud. Mõnus on niisama noppida kuigi jah, suu jääb puhtaks. Samas on hea vaadata millal tasub metsa minna mustikale.
Üks mu lemmikuid suvistest lilledest on päevakübar või oli ta siilikübar .. vist ikka see teine :) ühesõnaga tuntuim on see roosa . Sel kevadel panin kasvama ühed kollaks-pruuni õiega taimed, lisaks kui kõik hästi läheb saan mõne põneva isendi veel järgmisel või ülejärgmisel aastal. Põnevaks pean punaseid värve neil lilledel.
Teine ja tegelikult minu täielik lemmik on päevaliilia. Need õied on võrratud ja nad on nii vastupidavad (siinkohal võib vastu vaielda aga olen teinud igasugu trikke ja siiani kasvavad ja paljunevad ..). Piltidel on kõik erinevad sordid, kuigi keskmised tunduvad väga sarnased olema siis on neil toonivahe ja sordinimi oli ka erinev. Võrdlus hea kuna kasvavad kõrvuti.
Kuigi olen endale lubanud, et uusi taimi omale ei osta ega tee rohevahetust siis ometigi on mulle tekkinud ja kardan, et tekib veelgi hostasid. Sama lugu on ka iiristega. Viimased on hakanud meeldima just viimastel aastatel . Õnneks ei ole Eestis palju neid sort mis mulle kohe väga meeldiks ja välismaalt tellimise jaoks olen piisaval laisk .
Tulpidest ei tasu eriti rääkida nii nagu ka nartsissidest. Viimased on kevadel asendamatud. Nende lõhn ja ilu on midagi silmale ja hingele ..
Ronivatest taimedest on meil metsviinapuu ja lõhnav kuslapuu . Tanguutia elulõng meil vastu ei pidanud kuigi öeldi, et on parem kui sidrunväänik - läksime tegelikult viimast ostma/küsima aga ...
Lõhnavaid kuslapuusid tahaks veel aga ... ma ei oska välja mõelda kuhu oleks mõistlik panna kasvama .
Põõsastest on mu lemmikuks ebajasmiin, meil on täidisõieline ja ta meeldib mulle lõhna pärast, meeldiks ka mõni lihtõieline aga olemas on praeguseks täidisõieline.. See lõhn suveõhtutel on võrratu. Kevadel õitseb veel ääretult ilusti väike mandlipuu. Sel aastal lõikasin põõsa tagasi u 30-40 cm peale. Vaatak,s kas solvus või hakkab uuesti õitsema järgmisel kevadel. Lisaks on veel mõned hortensiad. Nende kasvukohad vajavad kindlasti ülevaatamist. Ja siis on veel läiklehine mahoonia"Apollo" mis on viimastel aastatel end hästi tundnud ehk põõsas on hakkanud laiutama.
Ja veel: üsna tähelepandamatud on sirelid. Ainult kevadel ja suve alguses kui nad õitsevad on nende ilu ahhetamapanev. Meil on kolm erinevat värvitooni täidisõielisi sireleid. Neist heledaima õiekobarad võivad olla nii suured, et painutavad oksad käeulatusse. Ladvad on sel põõsal no oma 2,5-3m kõrgusel muidu.
Aiahooaja lõpetasin sel aastal pastinaakide maast ära korjamisega 18.12.11 ehk siis nädal enne jõule . Tavaliselt on viimasteks töödeks aias olnud tulbisibulate ja küüslaukude mahapanek ning rooside katmine. Sel aastal ei ole roose veel katma hakanud. 26.12 käisin maitsetaimede peenras ja võtsin enam-vähem viimased melissilehed ning tegin teed :) . Tüümiani, majorani, aedruuti ja lehtpeterselli saan veel mõnda aega peenrast korjata kui temperatuur alla nulli mitmeks päevaks ei jää - siiani pole seda veel juhtunud ja kõik on nii roheline veel. Huvitav kas hapuoblikat võiks ka võtta peenrast ... tunduvad noored lehed olevat..
Paar viimast aastat on lisaks suvikõrvitsatele olnud kasvamas ka õlikõrvitsad ja tavaline kõrvits. Esimese viljaliha ei meeldi eriti aga seemned on hääd :) ja teine oli sel aastal super! Imeliselt kollane, salat nägi nii ilus välja.
Viljapuud ja marjapõõsad. Meie vanemad õunapuud sel aastal puhkasid st igal õunapuul oli mõni õun peal aga ainult maitsmiseks. Noortest andsid kaks puud väga viisaka saagi st sain enamuse oma õunakookidest siiski nende viljadega tehtud(hilisemad koogid juba ämma õuntest) ja süüa sai ka, mitte küll palju aga siiski rohkem kui vanadelt puudelt.
Meie kaks noort pirnipuud, millest ühe latv talvel ära murdunud oli tegid üllatuse - mõlemad puud olid õisi ja hiljem pirne nii täis, et pidime igat oksa toestama. Mõlemad pirnid on hilised st mingil hetkel tuleb leida varane pirn mis sobiks nendega kokku (tolmeldamine jms).
Ploomidel olid kevadel üsna vähe õisi aga arvestades seda kui palju nad olid eelneval aastal kandnud siis ime, et üldse midagi oli ... . Eelmisel aastal olin saanud kahe puu pealt u üheksa 30 liitrist ämbritäit ploome. Üks puu siis siniste viljadega milledest on hea teha kompotti ja tumedat moosi ning teine meenutab Emma Lepermanni aga pole teps mitte see. Viljad on punaka nahaga ja sisu kuldkollane ning aeg-ajalt tekib tunne, et vili on juba puu otsas suhkrustunud , nii magusad on need.
Aprikoosipuu oli sel aastal puhkusel st nägime kevadel küll mõnda õit aga vilju ei näinud enam .. ja ei olnud öökülmasid siis kui õitses.
Lamarcki toompihlaka marjade eest käib meil lindudega võistlus kes kui kiiresti suudab süüa .. ehk piltlikult:linde ei hirmuta minema ka see kui inimene on ühel pool põõsast ja lind põõsas sees.
Sõstraid on meil järgmiselt: 2 punast, 4 musta ja 4 valget(eemal majast, mesilaste juures). Punased ja mustad sõstrad on lindude meelevallas st me ei ole võrke peale pannud ja ilma nendeta söövad linnud need lihtsalt ära. Ju olid nad näljas peale maasikahooaega mis neist sel aastal piinarikkalt(loe:paar üksikut maasikat millel noka jälg oli) möödus st kõik maasikad olid korralikult võrguga kaetud ja neil ei õnnestunud kahju tekitada (võrreldes varasemate aastatega). Varasemate aastate osaliselt võrguga katmine ja helkivate cd-plaatide riputamine ei andnud kokkuvõttes nii head tulemust kui täielik võrgutamine . Kokku saime sõstraid niipalju, et sain punaseid külmutusse panna ja ülejäänud mahlaks aurutada - laste üks lemmikuid mahlasid kui suhkrut piisavalt on.
Viinamarjad olid tublid sel aastal(aga mitte nii tublid kui aasta varem). Saime mõne liitri viinamarjamahla oma sinistest viinamarjadest (Zilga), lisaks saime esimest korda maitsta Sommerset Seedless´i ja ühe pisikesi rohelisi viimarju kasvatava taime marju. Olid teised veel pisikesed aga loodetavasti on järgmisel aastal juba suuremad. Peab igaks juhuks veel mainima, et kasvatame viinamarju avamaal st üsna varjulises kohas aga mitte maja seina ääres.
Vaarikad on meil olnud ühe koha peal nüüdseks üheksa aastat ja tegime algust eelmisel aastal nende ümber asustamisega. Millegipärast saime vanast ja poole väiksemast istandikust(u 30 taime) peaaegu samapalju marju kui aasta tagasi. Äkki järgmine aasta on uus istandik tublim.
Kultuurmurakas on minu meelest mõtetus ... õied on ilusad, mesilastele meeldib, kõik on tore aga millal on see mari valmis ? Seda ei ole ma veel ära tabanud.
Vampel on põnev mari ja meeldib uutest marjadest kõige rohkem .. kui tal ei oleks niiiiii pikkasid kasve. Pole tihanud siiani neid ära lõigata, äkki peaks?
Ootan põnevusega tädilt musta vaarikat - ei ole vampel.
Lilled ja ilutaimed on viimasel paaril aastal unarusse jäänud :( Aega on vähe ja olen hakanud vähendama lillepeenraid. Aias on olnud pojengid, neid oleme enda teada kaks sorti juurde ostnud aga .. millegipärast on ainult üks oma õisi näidanud.
Meie maha põlenud kodu vundamendile istutasin mõned aastad tagasi roose, neid on u 10-13 kokku. Mõnel taimel kasv on olnud sordile mitteomane st ostetud madalad pargiroosid on visanud kasvatada varsi mille pikkus ulatus minu silmade kõrgusele ...ok, olen päkapikk oma 1.65 kasvuga aga ikkagi natike liiga pikad need varred ja ma suudan siiani kummarduda, et roosilõhna nautida. Väetanud ei ole ma neid roose kunagi, usun et tuhk on piisav väetis.
Meie rodopeenar peab vastu veel . Seal on viis tavalist rodot ja üks heitlehine rodo. Oleme peenrasse lisaks pannud kultuurpohlad ja mustikad kasvama ... vaatame mis toimuma hakkab, kas saavad omavahel läbi. Pohlad on meil üsna noored veel st 2 aastat nüüdseks aga mustikad on ca 5-6 aastat kasvanud. Mõnus on niisama noppida kuigi jah, suu jääb puhtaks. Samas on hea vaadata millal tasub metsa minna mustikale.
Üks mu lemmikuid suvistest lilledest on päevakübar või oli ta siilikübar .. vist ikka see teine :) ühesõnaga tuntuim on see roosa . Sel kevadel panin kasvama ühed kollaks-pruuni õiega taimed, lisaks kui kõik hästi läheb saan mõne põneva isendi veel järgmisel või ülejärgmisel aastal. Põnevaks pean punaseid värve neil lilledel.
Teine ja tegelikult minu täielik lemmik on päevaliilia. Need õied on võrratud ja nad on nii vastupidavad (siinkohal võib vastu vaielda aga olen teinud igasugu trikke ja siiani kasvavad ja paljunevad ..). Piltidel on kõik erinevad sordid, kuigi keskmised tunduvad väga sarnased olema siis on neil toonivahe ja sordinimi oli ka erinev. Võrdlus hea kuna kasvavad kõrvuti.
Kuigi olen endale lubanud, et uusi taimi omale ei osta ega tee rohevahetust siis ometigi on mulle tekkinud ja kardan, et tekib veelgi hostasid. Sama lugu on ka iiristega. Viimased on hakanud meeldima just viimastel aastatel . Õnneks ei ole Eestis palju neid sort mis mulle kohe väga meeldiks ja välismaalt tellimise jaoks olen piisaval laisk .
Tulpidest ei tasu eriti rääkida nii nagu ka nartsissidest. Viimased on kevadel asendamatud. Nende lõhn ja ilu on midagi silmale ja hingele ..
Ronivatest taimedest on meil metsviinapuu ja lõhnav kuslapuu . Tanguutia elulõng meil vastu ei pidanud kuigi öeldi, et on parem kui sidrunväänik - läksime tegelikult viimast ostma/küsima aga ...
Lõhnavaid kuslapuusid tahaks veel aga ... ma ei oska välja mõelda kuhu oleks mõistlik panna kasvama .
Põõsastest on mu lemmikuks ebajasmiin, meil on täidisõieline ja ta meeldib mulle lõhna pärast, meeldiks ka mõni lihtõieline aga olemas on praeguseks täidisõieline.. See lõhn suveõhtutel on võrratu. Kevadel õitseb veel ääretult ilusti väike mandlipuu. Sel aastal lõikasin põõsa tagasi u 30-40 cm peale. Vaatak,s kas solvus või hakkab uuesti õitsema järgmisel kevadel. Lisaks on veel mõned hortensiad. Nende kasvukohad vajavad kindlasti ülevaatamist. Ja siis on veel läiklehine mahoonia"Apollo" mis on viimastel aastatel end hästi tundnud ehk põõsas on hakkanud laiutama.
Ja veel: üsna tähelepandamatud on sirelid. Ainult kevadel ja suve alguses kui nad õitsevad on nende ilu ahhetamapanev. Meil on kolm erinevat värvitooni täidisõielisi sireleid. Neist heledaima õiekobarad võivad olla nii suured, et painutavad oksad käeulatusse. Ladvad on sel põõsal no oma 2,5-3m kõrgusel muidu.
Aiahooaja lõpetasin sel aastal pastinaakide maast ära korjamisega 18.12.11 ehk siis nädal enne jõule . Tavaliselt on viimasteks töödeks aias olnud tulbisibulate ja küüslaukude mahapanek ning rooside katmine. Sel aastal ei ole roose veel katma hakanud. 26.12 käisin maitsetaimede peenras ja võtsin enam-vähem viimased melissilehed ning tegin teed :) . Tüümiani, majorani, aedruuti ja lehtpeterselli saan veel mõnda aega peenrast korjata kui temperatuur alla nulli mitmeks päevaks ei jää - siiani pole seda veel juhtunud ja kõik on nii roheline veel. Huvitav kas hapuoblikat võiks ka võtta peenrast ... tunduvad noored lehed olevat..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar