Pildil: jahib kreegipuu otsas tihaseid kes käivad lähedalasuvas söögimajas söömas

Meie uus pereliige on see

kellele meeldib käia lillepotis ..  ja puu otsas,

kes on täitmatu,

kes püüab hiiri ja mängib kuid ei söö,

 kes neelab keskmise räime tervena alla

kes käib vees ja mängib veega ning tunneb sellest täit rõõmu ...

 .

Aleksandrikook

Isu oli millegi tõeliselt magusa järgi .. ja ma leidsin selle, mida tahtsin ehk aleksandrikoogi.

Lapsepõlves ja veel mõned aastad tagasi tundus see küpsetis üleliia magus, no ei suutnud süüa.

Seekord aga oli täpselt see õige :) kuigi jah, lastele meeldis see välimus aga üle kahe suutäie nad korraga ei söönud, oli ikka liiga magus(neile).

Retsept pärit nami-namist.

Retsepti järgisin kuni moosini ehk vahele panin jõhvika-õunamoosi.

Jäin igati rahule, kuigi jah, eriti tihti nii magusat kooki ei söö.

Kapsa-tatrahautis porgandiga

 Mõni aeg tagasi mainis keegi Nami-nami foorumis, et tegi kapsa-tatrahautist, see jäi kummitama. Olin ise mõned päevad enne seda kokku seganud mulgikapsad ja tatra ning see oli üks äraütlemata mõnus söök(tundub veider aga maitse oli tõesti hea), seega järgnes see mis järgnema pidi ..

Ma ei saanud rahu kuni tegin järgi st kuna retsepti ei viitsinud otsida siis läks omaloominguna lisaks sisse üks riivitud porgand aga kõik ülejäänud oli üsna sarnastes kogustes nagu siin retseptis .

Pildil lisaks hautisele omatehtud leib porgandiga.

Jõulusem tiramisu

Kui mõni aeg tagasi imestasin, et miks ma küll ei tee seda magustoitu tihedamini siis nüüd parandan selle vea.

Juba mõnda aega kummitas mind kaks ideed ja üks mõte mida tahtsin katsetada.

Esiteks, mis oleks kui lisaks jõhvikaid/pohli , teiseks kui asendaks 1/3 mascarponest maitsestamata peene kohupiimaga(mitte kohupiimamassiga) ja kas õnnestub vesivannil kuumutada suhkruga lahtiklopitud muna(sest toores, kuumutamata muna jätab siiski maitse). 

Siin siis ongi need muudatused tehtud aga retsept ise siin .

Muutused retseptis on meil heaks kiidetud. Jõhvikad andsid parajalt palju hapukust, kohupiima lisamine vähendas küll mascarponele iseloomulikku hapukust kuid jäi siiski tuntavaks ja kuumutatud munakollane andis küll tooni kreemile kuid toore muna maitset enam polnud.

Veel üks tähelepanek, leige kohvi imbub rohkem küpsistesse ja pintseldades on hea kui on leige.

Seekord oli küpsiseid 30 kasutuses ehk vaja läks 400 gr pakendit, sealt jäi veidi üle(18 tk), mascarpone´t- kohupiimaoli kokku 500 gr.

Ja need jõhvikad tegid magustoidu ikka väga jõuluseks!

Lõhe sinihallitusjuustu ja sulatatud juustuga

Üks lihtne toit mida teha nädalavahetusel ... vähemalt seekord.

Lihtne teha, maitsestamist eriti vaja ei ole sest kogu töö teevad ära juustud.

Vormi läks peaagu pehme riis, väga vähese soola ja pipraga lõhelõigud(pigemini oli teadmine et lisasin soola ja pipart), peale valatult vahukoore-sinihallitusjuustu(terve pisike sektor) ja sulatatud juustu(terve karp) mass ja u 1/2 pakki kohvikoort juustusegule lisaks. Riisi peale enne kalalõikude panemist panin 1 sibula õhukesed rattad. Peale puistasin rohelise sibula rõngaid.

Ahju läks vorm niikauaks kuni kalad valmis ja juust sulanud. Vajadusel katta fooliumiga, temperatuur ahjus oli 180 kraadi.

Trühvlitort

Jätkan lapsepõlvelemmikute tegemist ..

Seekord minu teine lemmik ja pean vist mainima , et pole kuskil mujal seda torti saanud kuigi arvatavasti tehti ja tehakse seda ka mandril .

Siinkohal aitähh Terjele ja Merlele !

Koostisained:

munad

jahu

kartulijahu

suhkur

küpsetuspulber

tuhksuhkur

kakao

või

vesi

kohvi

rumm( võib ka konjak või essents olla)

.. ja hulgi kannatust ja kindlat meelt :D

Tegemine siis järgmine:

- biskviit 4 munast 22cm vormis

-võikreem 200 gr võist, lisandina kakao ja maitsestatud rummiga(võib ka konjakiga), käib kihtide vahel ja kaetakse kogu tort

-biskviit immutatud kohviga(suhkrut võib lisada aga pole vajalik, võib olla tehtud lahustuvast kohvist)

- puru veest(alustuseks u 1 tl), kakaost (u 2 kuhjaga tl) ja tuhksuhkrust (u 3-4 tl kuhjaga).  Kogused on käe-silma järgi ja vägagi orienteeruvad. Vett tuleb ettevaatusega juurde panna, pigem vähem kui palju.

See on siis vana hea trühvlitort.

Moosi lisandiks ei tasu panna, sest siis ei ole see enam see vana hea vaid midagi uut (ja maitse muutub teiseks).

Trühvlipuru tehakse veega mitte sulatatud võiga ja näppude vahel mitte  nt küüslaugupressist läbi surudes.  Õiges vahekorras kõikke pannes saab ilusa peeneteralise puru.

Olen see imelik kes eelistab pigem vähe kui palju kaunistatud torti - seega piisab mõnest lihtsast õiest vms.

Toredat küpsetamist (ja taasavastamist) !

Minu leivategu

Leiva tegemine on selline tegevus mida nagu ei oskagi kirja panna, sest kogu tegevus käib "käe ja silma järgi" .

Esimest korda tegin head mõned aastad tagasi aga siis ei tundunud see päris õige olevat ja vaibus vaikselt. Uuesti tegin eelmisel aastal aga ka siis ei olnud seda õiget tahtmist jännata ... just nii tookord tundus see toimetamine leivatainaga.

Nüüd, suvest alates olen teinud igal nädalal ja vahel ka kaks korda nädalas.

Enam ei tundu see jändamisena, enam ei ole see üldse keeruline ja mis peamine ,ajaliselt sobib hetkel kõik.

Alustasin juuretise tegemisest ehk 3-4 viilust Wabariigi leivast ja keefirist. Lasin seista paar ööd ja päeva. Kolmanda päeva hommikul mõtlesin, et saagu mis saab aga segan selle eeltaina siis valmis ja vaatame kas vahutab ja tuleb miskit või mitte. Ette rutates, tuli ja päris hea st ei osanud ühtegi viga leida.

Esimesel korral segasin eeltaina valmis hommikupoolikul u 11 ajal ja lasin sel tainal toimetada järgmise hommikuni ehk umbes 24 h. Nüüd segan eeltaina valmis õhtul 21-22 (hommikul 7 ajal lisan mida vaja ja küpsetan u 9-10 ajal) või segan hommikul 7-8 (lisan mida vaja u 16 -17 ja küpsetan 18-19)

Eeltaina  segamisest: kahe 30cm Kaiseri leivavormi jaoks võtan 1 liitri sooja vett(veidi soojem kui käesoojus), maltoosat u 1/4 pudelist, jahu niipalju et saaks mõnusalt paksu hapukoore sarnase massi ja juuretise.

Järgmisel päeval on eeltainast juuretise võtmiseks(järgmiseks leivateoks) kaks võimalust:  kas enne suhkru - soola- jahu lisamist või pärast suhkru- soola-osa jahu lisamist. Eelistan enamasti enne võtmist aga  üle mitme korra võtan siis kui suhkrut lisanud olen. See hilisema võtmisega juuretis elab "aktiivset elu" külmkapis, mõnikord tuleb ka topsist välja.

Nii, kui juuretis võetud lisan soola, suhkru, linaseemned ( need siis alati leivas),( koriandri seemned või jahvatatud koriandrit) ja lisan osade kaupa jahu. Tainas peab lõpuks olema nii paks/tugev et niiske sõrmega auku vajutades ei vaju see kohe tagasi vaid ainult veidi tõmbub kokku.

Olen lisandeid proovinud, kuid meil eelistatakse siiski lisanditeta leiba .. enamasti.

Lastele meeldib pähklite-rosina-aprikoosilisandiga, minule pähklite-kuivatatud jõhvikatega ning ka kitsejuustu- feta lisandiga oli mõnus nagu ka parmesani-edami seguga. Suitsuliha on see mis meil kohe kuidagi sobivaks ei ole tunnistatud :(  Enamasti teen kolm pätsi ja üks siis on lisanditega.

Valmis taina panen võiga määritud leivavormidesse nii, et vorm on poolenisti täidetud , silun väga märja käega mitu korda et leib pealt sile oleks ja katan käterätikuga, lasen kerkida kuni augud on peaaegu kinni kerkinud või kuni tainas on kerkinud poole võrra.

Ahju soojendan 230 kraadini, panen leivad ettevaatlikult ahju ..

NB! põrutamine ja tuul/tuuletõmme viivad selleni, et tainas vajub vormis alla ja ei kerki/ hoia vormi .

.. kohe kui ahjuukse sulgen alandan temperatuuri 200 kraadile ja küpsetan ahjus 40 minutit, kui jäi vedelam tainas siis kontrollin terava noaga , kas midagi jääb sinna külge. Kui jääb, siis lasen 5-15 minutit veel küpseda - aga jälgin et pealt liiga ära ei kõrbeks.

Noaga proovides võib jääda väikseid tükikesi aga mitte midagi sellist mis noatera määrib.

Ahjust võtan leivad ükshaaval välja, pintseldan pealmise kooriku võiga ja keeran küpsetuspaberisse ning katan kuni täieliku jahtumiseni käterätikuga.

Mõnusat küpsetamist!

tähelepanekuid:

-enamasti saab u 1 kg jahuga hakkama, veidi rohkem vist siiski

- kasutades rükkipüüli kulub jahu rohkem

- puhtalt rükkipüüliga tehes on tainas kleepjas, leiva tekstuur on pärast vormileiva sarnane  ja kuivab rutem kui täisterast tehtud leib

- kartulihelbed aitavad niiskust leivas säilitada - olen pannud nii umbes peotäie

- hea on eeltainaks kasutada jämeda jahvatusega jahu ja hiljem võib lisada rükkipüüli

- ilusam jääb leib kui peale puistata seemneid, kliisid

-korralik segamine on vajalik

- koriandriseemned annavad tugevama maitse kui jahvatatud koriander

- tegelikult oli nõukaaegne kiluvürts parem kui paljad koriandriseemned .... :D
- küpsetamisel võib kasutada ka lihatermomeetrit, valmis leival peaks sisetemperatuur olema u 98 kraadi

Beseed kakaoga

Seekord ei ole kavas anda retsepti vaid lihtsalt idee  ja endale meenutuseks , et beseedele võiks teinekord kakaod lisada .... head on nii, lastele meeldisid isegi rogkem kui tavalised valged.

Pildil beseed kirjud, sest enne kakaoga beseesid tegin tavalisi st valgeid.

Parajalt magus küpsisetort

Küpsisetorti on lihtne teha, midagi untsu minna ei saa ja meeldib vist kõigile .. kui kaloritele ei mõtle.

Seekord lisasin kihtide vahele moosi mida siiani pole veel kordagi teinud.

Tordi sisse läks:

kolm pakki Selga küpsiseid(üks iirise ja kaks šokolaadimaitselist)

500 gr hapikoort

suhkrut maitsejärgi

kakaod hapukoore sisse maitse järgi( kogust ei anna, sest kasutan ise masinaga tegemiseks mõeldud kakaod)

aprikoosimoosi(kodune, mitte just kõige paksem variant)

magusat piimaga kohvi, leigena küpsiste immutamiseks(kiire toiming)

Kõik kihiti ja külmkappi  2-3 tunniks .. ja sellest tõesti piisas, järgmiseks hommikuks oli tort muutunud jällegi kuidagi "kuivaks".

Tuuletaskud

Tuuletaskud on küpsetised mida mäletan lapsepõlvest, Maiasmokast. Seal olid nad suured ja mõnusalt magusa ja kreemise kohupiimaga täidetud. Piisas ühest, et isu selleks päevaks täis saaks.

Kui nami-namis kuulutati välja järjekordne kooskokkamine teemal  keedutainas ja keedutainaküpsetised (seal ka põhjalikum jutt sellest tainast) siis oma suureks üllatuseks avastasin, et blogis ei ole neist kirjutanud ja ka pilti pole flickrisse jõudnud.

Keedutainast valmistatakse kahes etapis ja mõlemas etapis kuumutatakse seda.

Esmalt kuumutatakse keemiseni vesi/ piim koos rasvainega(või, margariin või õli). Keevasse vedelikku lisatakse gluteenirikas jahu ja kuumutatakse puulusikaga samal ajal segades kuni tainas annab poti seintelt ja põhjast lahti. Vastavalt retseptile lisatakse ülejäänud koostisosad( munad, juust, maitseained, suhkur)kas siis niikaua kuni tainas veel  soe või kui tainas on juba jahtunud .

Teises etapis kuumutatakse tainast veelkord. Aga siis tehakse seda juba ahjus, vedelikus keetes(Marillenknödel) fõi fritüüris(beignet/spritzkuchen, õlis keetes).

Valmis keedutaina küpsetisele on omased suured tühimikud küpsetise sees mida saab täita kas siis soolase või magusa täidisega.

Täitsmisviise on kaks: tordipritsiga pritsides või küpsetise pealmise osa lahti lõikamine kas siis täielikult või osaliselt.

Tuntumad keedutainaküpsetised on:

tuuletaskud

profitroolid

ekläärid

beignet(spritzkuchen - pritsitud tähekujulise pritsiotsaga, rasvas küpsetatud)

Marillenknödel (aprikoosiga täidetud klimbid mida keedetakse vedelikus,veeretatakse praetud saia/pähklipurus)

Luccas Augen(ümmargused tähekujulise pritsiga pritsitud rattad mida täidetakse magusa vahukoore, kirssidega ja maitsestatakse kirsiviinaga, kaaneosa on lahti lõigatud ja kaetud karamelliglasuuriga)

churros (hispaaniapärased keedutainaküpsetised mida

friteeritakse ja serveeritakse enamasti kuuma šokolaadiga)

Lisaks veel  Tarte St.-Honoré( tort mille põhi on lehttainast, pealmine kiht keedutainast , täidetud/kaetud vanilje maitselise keedukreemiga ja serva kinnitatud karamelliga kaetud profitroolidega)

Eestis on levinud  tuuletaskud( nimetatakse ka kohupiimataskud)mis on magusad, tehakse ka soolaseid küpsetisi ehk juustuseid tuuleubasid, profitroole mida võib täita nii soolase kui magusa täidisega, keedutainarõngast mida samuti võib täita nii magusa kui soolase täidisega.

Ise olen teinud tuuletaskuid ja juustuga paprikapulbriga tuuleubasid.

Retsept mida kasutan on järgmine:

 2,5 dl tass vett

100 gr margariini

 (1/2 soola)

190 gr jahu(tüüp 550)

6 (M suurusega) muna(suuremate munadega peaks piisama 4-5)

Vee ja margariini lasin keema tõusta, lisasin jahu korraga ise samal ajal puulusikaga segades kuni moodustus tainapall ja lasi lahti poti servadest ja põhjast. Lasin hetke veel kuumeneda ning tõstsin pliidilt. Segasin aeg-ajalt kuni tundus, et enam ei ole nii kuum(ei auranud enam) lisasin muna ja segasin ühtlaseks ja toimetasin edasi kuni kõik munad said sisse.

Võtsin ahjuplaadi ,katsin küpsetuspaberiga ja pritsisin paberit veega(ikka päris palju). Pritsisn tähekujulise otsikuga 6-7 cm pikkused pulgad st osadel vedasin tainast edasi-tagasi ja veel kord aga siis juba kahe alumise triibu pealt(ehk täpselt keskele). Pritsisin veelkord vett ja panin 225 kraadisesse ahju 10 minutiks, alandasin temperatuuri 200 kraadini ja küpsetasin veel veidi üle 10 minuti(jälgisin küpsetiste tooni).

Täidiseks segasin

3 pakki vaniljega kohupiima(600 gr)

peaaegu pool topsi magusat kondenspiima

u 1/2 pakki vahukoort

Pistsin täidise tüllesse(ka tuuletaskud pritsisin sellega) ja panin vajaliku otsiku ning surusin täidise jahtunud tuuletaskutesse.

Serveerisin kui tuuletaskuid  olid mõnusalt pehmed ja niisked.

Head isu!