Valge tort aastapäevaks

Kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva!

Torti ajendas tegema ikka kooskokkamine nami-namis , kus seekord teemaks"TORT ISAMAALE 2010"

Seekord oli idee olemas juba varakult. Eesti kujutis oli mõtetes juba eelmisel aastal aga jäi mingil põhjusel ära. Arvan, et põhjuseks oli tordikate.

Seekord oli kattega aga see lugu, et kummitas juba eelmsest sügisest peas ning oli kindel, et teen tütre sünnipäevatordi selle kattega kuid õnnestus saada roosat martsipani (Aitähh Hillele!) ja nii jäi see kattega jändamine jälle ära ...

Nüüd oli kaks ideed mis algselt juba eelmisel aastal kuskil ajusopis liikusid kokku saanud.

Tore on kui tead milline peaks tort välja nägema aga natuke kõhe on kui sisu ei oska välja mõelda, sest kama ei tahatoorjuustuga segada, šokolaad ei tundu ahvatlev ja igasugu kodumaised marjad panevad nina kirtsutama ning kohupiim tundub igav ...

Kole öelda, aga kasutusse läks see mis külmkapist ja kapist esimesena kätte sattus ehk toorjuust,vahukoor ja amaretto. No ei ole kodumaised, kui siis vahukoor ja kõik mis läks biskviitpõhja sisse.

Tordipõhi on tehtud 6 munast st 1,5 kordne kogus ja 26 cm läbimõõduga vormis. Küpsetasin u 25 minutit 180 kraadises ahjus.

Biskviidi immutasin musta, ilma suhkruta kohviga.

Kreemi tegin  u 400 gr toorjuustust, korralikust sortsust amarettost ja samasuurest sortsust vahukoorest. Lisaks maitse järgi suhkrut(u 4 spl) - väga sarnast kreemi saab  ka ühe teise magustoidu tegemiseks kasutada ...

Katte(fondant) retsept on võetud netiavarustest(googli otsinguga peaaegu esimene valik) , koostisained on samad aga kogused on muudetud siia kirja pannes, sest kohe kuidagi ei saanud niipalju tuhksuhkrut lisada kui ette nähtud oli ja ka vett läks miinimumkoguses vaja.

240 gr vahukomme (seekord vajasin ainult valgeid - leidsin need alles viiendast poest)

u 500 gr tuhksuhkrut(tükke ei tohi olla sees, parem enne läbi sõeluda)

1-2 spl vett 

ohtralt õli kätte, kausi ja lusika määrimiseks

Vahukommid sulatada(vaba valik kas mikros või vesivannil). Tegin viimasel kuna ei ole mikrot kodus - aga lihtsam oleks mikroga. Sulanud vahukommidele lisada osa tuhksuhkrust ja hakata segama-sõtkuma .. aga käsi olgu korralikult õline, ka sõrmede vahelt ... võib teha ka võimsa köögimikseriga aga ettevaatust, masin võib lõpetada ka oma elupäevad seda massi segades ! Lisada 1 spl vett ja sõtkuda edasi ( tegemine sarnaneb leivataina sõtkumisele). Lisada tuhksuhkrut ja sõtkuda edasi. Kui tainas kleepub käe külge siis lisada tuhksuhkrut, kui on mure lisada vett aga 0,5 spl korraga.Sõtkuda kuni moodustub pehme, elastne tainas.

Valmis katte võib varem valmis teha ja mõned päevad hiljem kasutada. 

Aga tordi katmiseks teeksin samal päeval, kaunistuste tegemisel varem valmis. 

Külmkapis olnud katte võtaksin tunde varem välja, et oleks parem rullida. Lisaks läheb rullimisel vaja veidi tuhksuhkrut(no ei tahtnud maisitärklist kasutada).

Kaunistuseks otsisin paraja suurusega eesti kaardi, küpsetuspaberi ja hambaorkide abiga torkisin paraja vahega kujutise kattele - algselt tahtsingi nii jätta aga pildi tegemisel oleks tort jäänud väga tühi .. nii joonistasingi šokolaadiga kogu kontuuri uuesti üle. Kuna kolmel viimasel päeval ei leidnud - sattunud õigesse poodi kust saada õiget paela siis serv tuli kuidagi kaunistada .. ehk kirja sai pandud maakonnad kus meie ja meie sugulased on elanud- kasvanud läbi aegade ... 

See oli nüüd pikk ja osaliselt mittevajalik jutt selle tordi tegemisest .

Vastlakuklid - need õige head

Tegelikult ei peaks ma seda postitust tegema ... sest olen juba korra retsepti maininud aga siiski ..

Need on parimad mida viimastel aastatel saanud olen.

Retsept on nami-namist.

ps. sel aastal murendasin pärmi kuivalt jahusse ja tainas tundus kuidagi eriti õhuline ja kohev.
Sain sellest tainakogusest 3x9(ehk 27) kuklit - aga mõned olid tõsiselt suured st kerkisid väga hästi.
Määrisin enne ahju panekut muna-piimaseguga aga võib ka ainult piima või ainult lahtiklopitud munaga(see on enamasti minu eelistus).
Täites vahukoroega võtan osa sisust välja ja lisan moosi ja vahukoort(ikka ja alati magus) või vahukoort ainult.

Mango-jogurtitort

Üks ääretult mahe( ja lahja) tort maitselt. Midagi ju otseselt viga ei ole aga minule ei meeldinud ... samas külalistele sobis... kuigi jah, tiramisu sai rohkem kiidusõnu.
Samas see põhi on ääretult mõnus, krõbe.

Retsepti idee* on võetud ühest küpsetiste raamatust mis välja antud Saksamaal aastal 1996/97.

Põhi:

100 gr jahu

70 gr kaerakliisid

1 muna

50  gr suhkrut

1 spl vaniljesuhkrut

100 gr pehmet võid

Jahu ja kaerakliid segada ning siis koos ülejäänud ainetega kiiresti kokku segada. Panna külma 30 minutiks.

Vorm võiga määrida ja kaerakliidega üle puistata. Tainas lahti rullida või lahtikäiva tordivormi põhjale suruda nii et 2cm kõrgune serv jääks.

Tordipõhi kahvliga läbi torkida ja 200 kraadi juures 20-25 minutit küpsetada. Jahutada

Täidis:

3 muna

150 gr suhkrut

450 gr jogurtit(kasutasin Gefiluse maitsestamata jogurtit)

1 sidruni peenelt riivitud koor

2 purki mangot(a´425gr)

8 lehte želatiini

2 kiivit

Täidise jaoks munakollased ja valged eraldi kaussidesse. Kollased suhkruga vahustada ja lisada jogurt.

Sidrun pesta ja kuivatada ning koor kollase-jogurtimassi riivida.

Mangolõigud nõrutada, suurematest tükkidest 9-10 viilu lõigata ja ülejäänud väikseteks tükkideks lõigata ning jogurtikreemi lisada.

Želatiini 10 minutit leotada, sulatada ja kiiresti jogurtimassi segada.

Munavalged vahustada tugevaks vahuks ja lisada jogurtikreemile kui viimane tarduma hakkab. Saadud kreem panna tordipõhjale. Lasta u 2h jahedas seista.

Pildil oleval tordil on tehtud kreem 2 munavalgest, u 200 ml maitsestamata jogurtist ja 200ml vahukoorest ning želatiinist(0,6 l vajalik kogus) . Kaetud saadud kreemiga tort pealt ja servadelt.

Enam nii ei teeks .. soovi korral kaunistaks vahukoorest tupsudega ja mango ning kiivilõikudega.

* idee sellepärast, et raamatus olnud pilt ja tegelikkus ei ole ligilähedased  mingil moel.

Pisikesed makrapirukad

Need pirukad olid siis kolmandad mida namist avastasin.

 Minule meeldisid aga mu teine pool arvas, et maitse võiks tugevam olla ..

Retseptist  niipalju , et lehttainast ja makrapulki ning piima pintseldamiseks.
Küpsetamine nagu ikka 220 kraadi juures kuldseks.

Peedi - sinihallitusjuustu pirukad

See on siis järgmine ehk teine leitud retsept nami-namist.

Siia võib ära märkida, et suurt tähtsust omab sinihallitusjuust. Meil sattus olema üks tugevama maitselisi juustusid ja see andis üsna tugeva maitse mis ei pruugi meeldida inimesele kes seda juustu just väga ei armasta  ..  Mahedama maitsega juust oleks kindlam valik.

ps veidi omapärased aga meile meeldisid ja lähevad ka kordamisele.

Pisikesed kartulipirukad

Kui mõned postitused tagasi olin salatite lainel siis nüüd on käsil pirukad - täpsemini öeldes küll lehttainaga tehtud pirukad.

Neid on lihtne teha, täidised enamasti kiired ja kerged ning maitsvad. Ka lehttaina saab poest kiiresti kätte. Siinkohal vaikime sellest, et lehttainas ei ole kasulik, lisaks on seal igasuguseid mittevajalikke koostisaineid ja üleüldse on see üks ääretult rasvane küpsetis mida üks terve mõistusega inimene ei söö, eksju.

Seekord tahan öelda aitähh nami-nami retseptikogule kust leidsin kolm head retsepti. Esimene siis kartulipirukad.

Kogustega on selline asi, et neid pole võimalik anda kuna kokku tegin neljad erinevad pirukad ja tainast oli 2 kg. Või ehk siiski .. 2 plaati Härmavilja pärmi-lehttainast(500 gr), keedetud kartuleid (u 0,5 kg - aga võin ka eksida, hinnang silma ja mälu järgi),soola, pipart, õli, riivitud juustu u 1/2 katki tambitud kartulikogusest :).
Tainaplaadid rullisin õhemaks, poole pikemaks ja lõikasin pikuti pooleks , täidise segasin korralikult läbi ja jaotasin neljaks. Täidise venitasin piki tainast, surusin servad kokku ja keerasin ühenduskoha allapoole ning lõikasin u 1,5 cm paksused tükid, panin plaadile ja pintseldasin piimaga. Küpsetasin 220 kraadi juures u 12 minutit - kuni nägid ilusad välja(oh tean, et pole just kõige parem väljend aga no väljanägemine peab siiski hea olema).

ps. retsept läheb kordamisele, sest kerge teha ja maitseb suurepäraselt.

 

Sinihallitusjuustu- kikerhernesalat

Salat mis jäi mind kummitama kuskilt ...?  Kui keegi tunneb ära siis palun märku anda.

Salat ise lihtsamast -lihtsam. Sobis hästi veiselihast kotlettide juurde.

Salatisse panin:

nõrutatud kikerherneid 1 purgi( u 240 gr)

sinihallitusjuustu väikese kolmnurga(nii nagu nad poes müügil on)

hapukoort
vajadusel soola aga sinihallitusjuust on enamasti soolane ja siis ei oleks vaja lisada.

Juust murendada- lõigata väikesteks tükkideks, lisada nõrutatud herned ja hapukoor. Segada ja lasta seista. Hea kui saaks maitsestuda u 1-2h.

Soe kikerherne -peedisalat

See retsept on pärit nami-namist. Veidi küll koguseid vähendatud - muudetud aga siiski üsna sama.

Serveerisn seda salatit koos ühe teise kikerhernesalatiga  veiselihast kotlettide juurde. Igati hea suutäis ja sobis hästi tuisusesse õhtusse.

Kordamisele läheb kindlasti ja sobib ka külmalt süüa ..

Cannelle

Tegelikult ei oleks seda postitust vajagi aga ..  igaks juhuks meenutus, et ka seekord ei õnnestunud väga ilusa välimusega eksemplare saada :(

Maitse oli täpselt nii kui peab - väljast krõbe ja seest pehme.

Imelikul kombel ei tundunud nad seekord liiga magusad .

Retsept sama mis eelmisel korral st nami-namist retsept.



ps. kuigi nii mõnigi oli üsna tume siis kõrbenud maitset ei olnud.
küpsemisaeg oli 200 kraadiga 55 minutit
vorm silikoonist ja Farwell´ist ostetud.